Praktika reisibüroos

Me otsime endale praktikanti, kes võimaluse korral jääks tööle ka suveabiliseks ning kui ta on tubli ja hakkaja, siis on uks töökohale lahti tehtud. Pärast paari vestlust kaadriosakonna poolt välja valitud kandidaatitega Pärnu Kolledzist ja EHTE-st tahaksin ma kirja panna mõned nõuanded.

1. Eeltöö tuleb alati kasuks. Uuri infot asutuse kohta, kuhu kandideerid ja ole valmis küsimuseks "miks sa just meie meie firmasse tahad tööle tulla". "Nägin kuulutust" võib küll olla aus, aga mitte edukas vastus.

2. Enne kohtumist tutvu reisibüroo kodulehega. See käib osaliselt eelmise punktiga kokku. Veeb on tänapäeval turismis olulisimaid turundusvahendeid, selles peitub firma nägu. Otsi sealt enda jaoks välja mõned positiivsed küljed, mida vestluse ajal esile tuua. Kui intervjueerija küsib, et millal sa viimati meie veebilehte külastasid ja sina vastad (pärast mõneldast mõttepausi), et umbes paar nädalat tagasi, paneb see kulmu kergitama. Ning kui vastad küsimusele "Mis sulle sealt meelde jäi," et "Värviline oli", siis oled ikka väga mööda pannud. Isegi kui sinu kaaslased selle peale lahkelt naeratavad.

3. Mõtle läbi ja pane kas või enda jaoks kirja, mis on sinu tugevad küljed. "Mulle hirrrrrrmmmmmsasti meeldib inimestega suhelda" kõlab küll toredalt, kuid ei ole eriti tugev argument. Teeme selle kohe siin samas selgeks: reisibüroo töö ei ole kindlasti mitte üks katkematu ja ülevoolav inimestega suhtlemine. Kui sa pidevalt rõhutad oma suhtlemissoovi ja pead seda oma tugevuseks, siis võib-olla peaksid kaaluma tööd infoabis või väikelinna pubi baarileti taga. Loomulikult peab meile tööle tulles olema hea suhtleja, aga veelgi enam ootame me, et sa oleksid nutikas. Tähelepanelik. Kiire. Õpihimuline. Täpne. Avara silmaringiga.

4. Ole valmis vestlema võõrkeeles. Kui sa oled oma CV-sse märkinud, et valdad vabalt ühte, teist või kolmandat keelt, ole valmis selleks, et sul võidakse paluda seda pisut demonstreerida. Arusaadav, et närvi minnes võivad mõned sõnad olla peast pühitud, aga kui sa ühtegi lauset moodustada ei suuda, on see halb märk.

5. Loe raamatuid. See on üldine nõuanne, mis ei pea silmas ühtegi konkreetset teost. Esiteks näitab see sinu üldist harituse taset. Lugemine on seotud info omastamisega ning suurema lugemusega inimesed suudavad end paremini väljendada. Väljendusoskus on meie töös ääretult oluline. Ja teiseks, eriti just viimasel ajal on eesti keeles avaldatud mitmeid reisiteemalisi raamatuid. Lugedes tekib juba mingi ettekujutus ja emotsioon, mis tähendab, et selle sihtkohaga on sul oluliselt lihtsam tööd teha. Lugemine ja reisiraamatute lugemine tulevad sulle töövestlusel kindlasti kasuks.

Ja lõpetuseks. Kui sa oled üle kahekümne aasta vana ja õpid juba kolmandat aastat ülikoolis, siis peab ju ometi mingi arusaamine ja ettekujutus olema, mis asi see turism on. Või mida seal koolis ometi õpetatakse?!