27.2.10

No mitu poodi ma pean ometi läbi käima!

Kui vanasti käisid ürgmehed jahil ja ürgnaised korilemas, siis tänapäeval käivad kõik koos sõbralikult supermarketites toitu hankimas.

Kui see vaid nii lihtne oleks. Mõnikord tuleb terve trobikond poode läbi kammida enne, kui leiad kõik soovitud komponendid. Ja ma räägin siin toidust, mitte pükstest või kingadest, mille leidmiseks tuleb pool aastat pingutada. Ja nii ongi mul välja kujunenud omaette teadusharu, kust kohast mida osta.

1. Prisma supermarket toidpoena ei ole minu jaoks eriti inspireeriv. Kohutavalt suur ja ma ei ole ilmselgelt nende product placementi sihtgrupp. Õnneks ei jää mulle ükski Prisma eriti sageli ette ka. Küll aga sean ma tahtlikult sammud sinnapoole, kui koduriiulitest on otsa saanud "eksootilised" toiduained. Prismas müüdava Rainbow sarja kookospiim on konkurentsitult kõige parem meie kaubandusvõrgus saadaolevatest. Ja mis veelgi parem - ka kõige odavam. Mõnusalt kreemise koostisega kookospiim on pakendatud tetrapakendisse ning Prismas käies tuleb korv nendest täis laduda. Seal samas kookospiima kõrval on ka teistest soodsama hinnaga saadaval kõiksugused orientaalsed kastmed (SUUR pudel austrikastet maksis vaid 42 kr!) ja maitseainesegusid. Ning ainult Prisma ketis on müügil mingi vene tootja munanuudlid (9 krooni pakk!), millest saab valmistada suurejoonelisi taipäraseid vokiroogasid.

2. Järve Selver on tavapäraselt minu "kodupood". Strateegiliselt sobiva asukohaga, mõistliku tootevaliku ja sümpaatse paigutusega. Sinna jätame me kõige rohkem raha maha. Kui muidu hädaldatakse, et Selver on hirmus kallim, siis minu arvates on lugu vastupidi. Selver on konkurentsitult kõige paremate hindadega. Või siis oskavad nad teha allahindlusi just nendele asjadele, mis mul vaja on. Näiteks mozarella ja sinihallitusjuustud, mille eest Selveris ei tule kampaania ajal (ja neid on seal alatasa) käia välja rohkem raha kui 12-13 kooni. Täna ma olin sunnitud poodlema mujal ja kuidagi ei suutnud ennast veenda ostma samu asju 18 krooniga. Selver on mu ära rikkunud. Või kirsstomatid, mille eest teised nöörivad lausa kolossaalset hinda. Või shampinhonid, mida Selkust saab osta lahtiselt kilohinnaga 49 kr. Ja must leib on üpris sageli viis krooni. Ning juurikad on igati mõistliku hinnaga. Aga mida Selverist peaaegu kunagi osta ei saa, on puuviljad.

3. Puuviljade jaoks tuleb koduteel läbi sõita kohalikust Maximast, mida külastavad põhiliselt Männiku venelased ja mille peale peenetundelisemad nina krimpsutavad. Aga puuvilja valik on seal nii palju parem ja kohati kuni 30% soodsam, kui mujal. Apelsinid, mandariinid, pomelod ja viinamarjad on Maximas alati värskemad ja ilusamad kui suures Selveris. Teine tootegrupp, mis Maximas konkurentsitult vähem maksab on maitseained. Läti/Leedu/Vene või Ukraina (kes see täpselt teab) päritolu ürdid maksavad 3-4 krooni pakk, pipar, kaneel, vanillsuhkur jne, kõik on vaata et poole odavamad. Nii et kui maitseainekapp tühjenema hakkab, tasub Maximas puuviljapeatust tehes läbi käia ka vürtsiriiul.

4. Värsket liha ja kala saab Nõmme turult. See on rohkem nagu statement. Sest turult toodud sinkidest ei tilgu vett välja ja lihaleti tädidelt saab häid nõuandeid, mida ostetud kaubaga peale hakata. Värske räime järele tuleb minna varahommikul, sest lõunaks on see otsas ning uus lemmik on triipahvenad.

5. "Mulle meeldi süüa teha koos veiniga, mõnikord panen ma seda isegi toidu sisse!" Nojah, enamasti ma panen tõesti veini põhiliselt toidu sisse ja mõnikord käivad ju külalised ka. Aga et risotto või liha peale kallata 80 kroonist veini tundub sageli raiskamisena, siis ma tutvustan teile oma saladust: Tallinna sadamas Norde Centrumis asub viinaturismile pühendundu alkoholi-säästumarket "Wine Store", kust kõige odavam valge prantsuse lauavein rändas meie veiniriiulisse 29 krooni eest. Kõige kallim vein (räme priiskamine) maksis 39 krooni. Niimoodi tõime koju tagavaraks suisa 5 pudelit. Ja ei ole nii, et mingid jubedad peedid. Tavalised normaalsed Euroopa lauaveinid. Ja Chianti maksis 59 või 69 krooni, ei mäleta täpselt.

Täna hommikul käisin asjatoimetuste tõttu läbi ka Solarise toidupoest, aga no see on küll puhta mõtetu koht. Säänsed lood.

Head isu!

2 comments:

alari said...

ma kahtleks reklaamitermini "product placement" kasutuse kohasuses siin. muidu mitu head nõuannet!

Mari-Liis said...

issand, kus sul on alles aega! mina olen vist kõikide toidupoodide unelmate klient. ostan kõik vajaminevad asjad sealt, kuhu maandun. maandun sinna, kus kõige väiksem pood. easy as that.