Tulvaveed tulevad

Mõne päeva eest andis kohalik uudistekanal hoiatuse, et Ounasjoe ülemjooksul on kogunenud rüsijää, mis kesköö paiku hinnanguliselt murdub ning jõgi on tulvavetele valla. Oleks pidanud kohe mökkile tormama - räägitakse, et jää liikumaminek on võimas vaatepilt. Tulvad on tõstnud jõe mitu meetrit üle kallaste, kõik mu liivarannad ja kaljud on vuliseva vee all peidus.

Selline on siin tavaliselt suvel:

Selline on nüüd:

Mökki-elu uudiseid

 1. Seoses hoogsa niitmisega, proovisime natuke heina teha. Linnakoer Anti on muutunud looduslapseks ning leidis päeva parima pesa heinakuhjas. :)

2. Suurem siseremont hakkab võtma lõpupöördeid. Lagi, seinad, soemüür ja seinad on käsitletud. Ootan pikisilmi mööbli sissetoomist. Pisiremonte jätkub veel mõneks ajaks.

3. Õppisin täna spinninguga kala püüdma. Kerttu, Anti ja Siiri võtsid samal ajal päikesevanne. Meil on superäge jõgi ja kaljud!

Koskenkorva 2015

Minust sai täna Koskenkorva emand.
Ei ole tegemist kuulsa viinasordiga, vaid hoopis samanimelise vana talukohaga jõekaldal.
------
SMS/Akr: Ma ikka nats olen vist hull
SMS/KS: Kullakallis, ükski mitte natukene hull ei koli Lapimaale ja ei ehita oma elu seal üles
------
Minu tillukese suvemökki / she-shedi otsingud päädisid täna sellega, et ostsin endale 11,5 hektari suuruse paradiisiranna. Soomes. Lapimaal. Samal ajal kui normaalsed inimesed ostavad linnakortereid ja elumaju.

Aga korterite ja majade juurde ei kuulu muidugi üldiselt ka mõnusat männimetsa, 600 meetrist rannajoont, isiklikku laguuni ja kärestikku. Mingil põhjusel valis Koskenkenkorva mind endale välja ja siin ma nüüd olen. Oma kõige ägedamas kohas kogu maailmas.

See on kõik alles algus, eks.
Mis imelisi asju siin kõiki teha saab.