Esikaanel

Sattusin sellel nädalal ajakirja Nädal esikaanele.
Lugu ennast saab lugeda siit: ajakiri Nädal

Samal teemal siis veel korra.

Kanal 2 - Kliendileht 2009 sügis

Reedest, 11. septembrist viivad sõbrad Teet Margna ja Kristjan Jõekalda televaatajad äärmiselt põnevale seiklusele Lõuna-Ameerikasse. See on kõike muud kui tavaline reisisaade - selles on huumorit, seiklusjanu ja tõelist mängu ilu, aga ka piinu ja kannatusi, ootamatusi ja pisaraid. Sinnapoole Atlandi ookeani jõudes lähevad semude teed lahku – samal ajal kui Jõekalda mõnuleb oma isikliku Estraveli reisisaatjaga viietärni hotellides, ripub seljakotirändurist Margnal hing paelaga kaelas.

Ecuadori pealinnast Quitost rännatakse Tšiili pealinna Santiagosse, põigatakse maapealseks paradiisiks tunnistatud Galapagose saartele ja kõige üksildasemasse paik maamunal – saladuslikule Lihavõttesaarele. Nii näeme paralleelselt kahte meest ühel, kuid ometi totaalselt erineval reisil.

Home Sweet Home

3 tundi varem lennujaamas
10 tundi lendu
12 tundi vahepeatus
9 tundi lendu
6 tundi vahepeatus
1,5 tundi lendu
1 tund kadunud pagasiga maadlemist
Ja lõpuks ometi kodus!

Santiago de Chile

Kohver pakitud ja tagasireisiks enamvähem valmis. Reisiväsimus siin Santiagos on nii suureks saanud, et peale ettebroneeritud tuuride ei ole me lihtsalt jaksanud rohkem linna avastada. Oma töö teeb siin meeletu palavus ja nii ongi, et terve üleeilse ja eilse pealelõuna passisime siinsamas hotelli katusel, kus on bassein, diivanid, külm apelsinimahl ja päikesetoolid. Päikese käes ei saa eriti kaua ollagi, sest see on lihtsalt nii tugev. Eile käisime ka veinituuril Concha y Toro winerys, peab ütlema, e tuur oli suhteliselt vilets. Suur grupp inimesi, nutvaid lapsi ja midagi eriti tarka teada ei saanud. Lihtsalt, et siin on viinamarjapuu, siin on maja, siin on kelder ja nüüd maitske. Maitsesime kahte veini, punane oli küll väga teistsuguse võõrastava maitsega. A see pidigi väga eriline kvaliteet olema. Kui täna veel jõuab, siis jälle katusele ja basseini! :)

Ujumispäev Vina del Mar-is

Täna ujusime Vaikses ookeanis...
...ja oma hotelli ülimõnusas basseinis
Peaaegu nagu tavaline puhkus, ainult et mõningate märkimisväärsete eranditega.

Vina del Mar, Tshiili

Jõudisme täna Tshiilisse. Lend La Paz-Santiago, tegi vahemaandumise Iqueiqus, kus kõik pidid lennukist välja minema, Tshiili templid passi saama, läbima kaks turvakontrolli ja tagasi lennukisse tulema. Ma ei tea, miks see niimoodi hea oli, aga ju oli. Santiagost sõitsime kohe edasi, u 100 km kaugusele suvituslinna Vina del Mar. Tshiili on võrreldes eelmiste maadega ikkagi tsivilisatsioon, nagu Kristjan ütleb. Teed on nagu päris teed (La Pazi lennujaama viis muuseas ka kruusatee), suunaviidad isegi peal, ja linn näeb välja nagu ida teine normaalne linn. Hotell on meil udumõnus ja rand on suurepärane. Häda on ainult selles, et me oleme siin "tööl" ja mõnusat romantilist õhustikku pole kellegagi nautida. Üksinda olemine tundub nagu raiskamine! :) Homme on pikk päev linnaekskursioonidega, aga kindlasti tuleb põnev. Meie giid näeb välja nagu Gustav Ernesaks ja nimi on Gustvao.

Jõudsime Boliiviasse

Olen jälle siia mõne sissekande teinud.
Jõudsime täba Boliiviasse ja vähemalt esimese päeva põhjal meeldib mulle palju rohkem kui Peruu. Inimesed on siin kuidagi inimlikumad, mitte nagu masinad, kes toodavad raha turismi heaks. Teel La Pazi jõudsime läbi käia igast põnevatest kohtadest, muu hulgas pilliroost ehitatud ujuksaartel. Nende kuulsamad ja võimsamad asuvad küll Peruus, aga sinna me paraku ei jõudnud. Boliivia saared on rohkme nagu kultuuriprojekt, et tutvustada huvilistele seda kunagi õitsenud tsivilisatsiooni. Minu arvates oli väga kift.

Aasta 2009 saabus nüüd lõpuks ka meile Peruus

Jõululaupäev mägedes

Jõululaupäeva hommikul sõitsime meie hoopis mägedesse. Kahe tunnise sõidu kaugusele linnast, Antisana Ecological Reserve-i. Antisana on Ecuadori Andide kõrguselt neljas mägi, umbes 5,5 km. Vaated olid uhked, sest nii kõrgeid mägesid pole ju ei Alpides, Püreneedes, Apenniinides ega mujal, kus ma käinud olen. Ilm oli kahjuks pisut pilvine, nii et Antisana vulkaani ennast me päris tervenisti ei näinudki, ainult vahel piilus lumine tipp pilvepraost välja. Aga ikkagi oli väga vinge.
Jõuluõhtu veetsime oma hotellis, kus käis suur pidu, rahvast oli meeletult - nii turiste kui kohalikke. Fuajees laulis inglikoor, sadas lund, lapsed kekslesid ümber kuuse ning liftist ilmus välja jõuluvana. Seejärel toimus tohutus pidusaalis jõulumissa, millele järgnes külluslik õhtusöök. Jälle üks uus omamoodi kogemus.

Ekvaatori Ekvador

Kirjutasin jälle mõne sõnaga siia.


Kell on viis läbi ja istun oma toas laua taga. Akna taga käib selline äikesetorm, et ma ei julge väga liigutatagi. Olete kunagi näinud äikest mägedes? Autoalarmid üürgavad. Homme on jõulud. Päeval läheme Ecuadori suuruselt neljanda vulkaani juurde ja õhtul üritame omavahel mingit pühademeeleolu luua.

Ecuador on mulle väga meeldima hakanud.

Kohal!

Kirjutasin paari sõnaga siia.

Reisimisest oli eile küll julmalt kõrini, mõtlesin, et issand, miks peab kusagile nii kaugele ronima. :) A see on alati, kui oled pikka aega ainult lennukitoitu söönud ja istuvas asendis püüdnud elada.
Muuseas, Quito on täna hommikul paksu udu sees, eile sadas vihma. Oota, kes kõik kadestasid, et ma lähen soojale maale ja saan hullult pruuniks? Mul on tunne, et ma olen oma reisiriietusega kõvasti eksinud. Kus on kummikud ja paks jope?! :)
Nii palju kui eile lennujaamas kohalikke inimesi nägime, siis indiaanlased on väga ilusad ja põnevad. Nii omamoodi! Loodetavasti saame järgnevate päevade jooksul neist rohkemat teada.

Kaks meest - kaks rada

Kuna see varsti ilmselt nii või naa teatavaks saab, siis ma igaks juhuks ütlen ette, et lähen jälle reisile. Läpakas tuleb kaasa ja kui internet on, siis ma püüan ikka teada anda, kuidas meil läheb.

Varsti tagasi! :)