Kohal!

Kirjutasin paari sõnaga siia.

Reisimisest oli eile küll julmalt kõrini, mõtlesin, et issand, miks peab kusagile nii kaugele ronima. :) A see on alati, kui oled pikka aega ainult lennukitoitu söönud ja istuvas asendis püüdnud elada.
Muuseas, Quito on täna hommikul paksu udu sees, eile sadas vihma. Oota, kes kõik kadestasid, et ma lähen soojale maale ja saan hullult pruuniks? Mul on tunne, et ma olen oma reisiriietusega kõvasti eksinud. Kus on kummikud ja paks jope?! :)
Nii palju kui eile lennujaamas kohalikke inimesi nägime, siis indiaanlased on väga ilusad ja põnevad. Nii omamoodi! Loodetavasti saame järgnevate päevade jooksul neist rohkemat teada.