Need, kes mind paremini tunnevad, teavad, et I am all about good food. Seda enam paneb Belgia toidukultuur mind ikka ja jälle imestama ning ma võin ausalt öelda, et ma alles õpin seda mõistma ja sellega kohanema.
"Sai peaks veel kõlbama, kui sa seda röstid ja kapis on mõned moosid," ütles Steve hommikul enne tööleminekut. Leidsin veel minust eelmisel korral järgi jäänud krõbinate paki ja külmkapist piima, mis nuusutamise ja maitsmise tulemusena kaussi voolas. Kust mina pidin aimama, et see on sama pudel, mislle ma mõni kuu tagasi oma hommikusöögiks avanud olin?! Maitses nagu piim ikka. Mitte nagu meil kodus, kus isegi normaalne poepiim ikkagi halvaks läheb. Jumal tänatud. Ma loodan, et europiim kunagi põhjamaid ei valluta.
Isegi, kui me üleval kodus (põhja pool) väga ei pinguta, on hommikusöögid võrdlemisi rikkalikud. Külmikus on ikka leivamaterjali, jogurtit või kohupiima, puuvilju ning parematel päevadel, eriti talvel, tasub päeva alustada pudru, pannkookide või omlettiga.
Siin ei söö me hommikuks sageli midagi, või kui viitsid pagariärisse minna, tuleb hommikul laua peale värske croissant. Mitte et mul nende kohevate rasvaste rullide vastu otseselt midagi oleks, aga lõppude lõpuks on see maitse koguaeg täpselt sama ühekülgne. Mis hommikusöök see selline on?!
Lõunaks on kätte jõudnud aeg süüa võileibu. Ma pean küll jälle pingutama, et aru saada vajadusest sõita autoga naabruskonna kondiitripoodi, kus lased endale kohalikul Subwayl 5-6 euro eest keerata kokku järjekordse saiarulli, et siis tagasi koju sõita ja vaikselt nosida. Pole vist ime, et mul tekib Belgias käies alati vastupandamatu supi igatsus.
Õhtusöögid on ägedad, sest siis käiakse tavaliselt väljas või sõprade juures söömas. Seetõttu on igas korralikud kodus söögituba pika lauaga, kuhu võimalikult palju külalisi mahub. Seltskonnasöögiks pakutakse enamasti pastat, sest seda on lihtne valmistada. Väga pop on ka barbeque ja lihtsaim võimalus prantsuse stiilis õhtusöök: sai ja erinevad juustud. Mu saiatolerants hakkab pika peale ammenduma.
"Belgia kööki" kui sellist on võrdlemisi raske defineerida, nagunii on tegemist bipolaarse riigiga, kus flaamid elavad üht ja prantslased teist elu, lisaks vikerkaarekirju immigrantide kogukond.
Seda enam paneb mind hämmastama traditsiooniline Belgia toit, mida võib leida igast kohvikust ja eriti just suvel kõiksugustelt väliüritustel, mida belglased väga armastavad. Kui te lähete kohalikule "laadapeole", näiteks augustiõhtune Brüsseli Foire du Midi (umbes nagu meie Tivolituur), siis seal süüakse kõiki neid asju ohtralt ja vaheldumisi karusellisega.
Pommes frittes/ Belgian fries - ehk kuulsad Belgia friikratulid. Jämedad rasvased friteeritud kartulipulgad ohtra majoneesiga. Ma ei paneks imeks, kui neljanda maailmasõja põhjustaks vaidlus Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa vahel, kellele kartulid on paremad ja kust need ikkagi pärit on. Friikartulied serveeritkse isegi Hot Dogi vahele.
OPT-EmmanuelMathez.jpg)
Croque Monsieur - peene nimetuse taga on põhjamaise talupojamõistuse jaoks võileivagrillis küpsetatud kolmnurgad singi ja/või juustuga.
Smoutebollen - rasvast tilkuvad õhulised taignapallid tuhksuhkruga, nagu meie värsked pontshikud, veel õhulisemad. Iga belglane on smoutebollenite najal üles kasvanud ja võib neid lõpmatuseni süüa, mis tõttu müüakse neid suurtes paberist tuutudes.
Churros - hispaanlastelt üle võetud friteeritud "taignajupid" kristallsuhkruga, põnevuse lisamiseks süüakse koos shokolaadikreemiga. Tekstuurilt tihedamad kui smoutebollenid, aga taigna olemus on sama rasvane. Kõik belgia lapsed armastavad neid.
Pommes d'Amour - punase suhkurusiirupiga kristalliseeritud Lumivalgukese-õunad, näevad välja imeilusad ja ahvatlevad (ja mürgised), aga ma ei saagi päris täpselt aru, kes või miks neid üldse sööb...
Barbe à papa - suhkruvatt. See sõna meeldib mulle kangesti. Ja te oleksite imestunud, kui palju suhkruvatti belglased süüa suudavad.
PS. Here are some facts about Belgium that I bet you didn’t know:
- Although the exact number is disputed, Belgium makes over 800 different beers. Belgians drink an average of 150 litres of beer per year per person.
- Belgium produces 220,000 tons of chocolate per year. That’s about 22kg of chocolate per person in Belgium.
- Luckily Belgians don’t eat all of that chocolate. The Brussels’ International Airport is the World’s biggest chocolate selling point.
- Belgium has one of the lowest proportions of McDonald’s in the developed world. It has 7 times fewer McDonald’s restaurants than the USA and 2 times less than France.
- Most people have heard of the comic strip Tintin, but did you know that in 70 years of existence, 200 million books of “The Adventures of Tintin” have been sold worldwide.
- Belgium also has more comic makers per square km than any other country in the world, even Japan.
- Smurfs are also coming from Belgium!
- The saxophone was invented in Belgium, in the early 1840′s by Adolphe Sax (1814-1894)
- In the 15th century, Belgians were credited with inventing oil painting.
- 80% of billiard players use Belgian-made balls.
"Sai peaks veel kõlbama, kui sa seda röstid ja kapis on mõned moosid," ütles Steve hommikul enne tööleminekut. Leidsin veel minust eelmisel korral järgi jäänud krõbinate paki ja külmkapist piima, mis nuusutamise ja maitsmise tulemusena kaussi voolas. Kust mina pidin aimama, et see on sama pudel, mislle ma mõni kuu tagasi oma hommikusöögiks avanud olin?! Maitses nagu piim ikka. Mitte nagu meil kodus, kus isegi normaalne poepiim ikkagi halvaks läheb. Jumal tänatud. Ma loodan, et europiim kunagi põhjamaid ei valluta.
Isegi, kui me üleval kodus (põhja pool) väga ei pinguta, on hommikusöögid võrdlemisi rikkalikud. Külmikus on ikka leivamaterjali, jogurtit või kohupiima, puuvilju ning parematel päevadel, eriti talvel, tasub päeva alustada pudru, pannkookide või omlettiga.
Siin ei söö me hommikuks sageli midagi, või kui viitsid pagariärisse minna, tuleb hommikul laua peale värske croissant. Mitte et mul nende kohevate rasvaste rullide vastu otseselt midagi oleks, aga lõppude lõpuks on see maitse koguaeg täpselt sama ühekülgne. Mis hommikusöök see selline on?!
Lõunaks on kätte jõudnud aeg süüa võileibu. Ma pean küll jälle pingutama, et aru saada vajadusest sõita autoga naabruskonna kondiitripoodi, kus lased endale kohalikul Subwayl 5-6 euro eest keerata kokku järjekordse saiarulli, et siis tagasi koju sõita ja vaikselt nosida. Pole vist ime, et mul tekib Belgias käies alati vastupandamatu supi igatsus.
Õhtusöögid on ägedad, sest siis käiakse tavaliselt väljas või sõprade juures söömas. Seetõttu on igas korralikud kodus söögituba pika lauaga, kuhu võimalikult palju külalisi mahub. Seltskonnasöögiks pakutakse enamasti pastat, sest seda on lihtne valmistada. Väga pop on ka barbeque ja lihtsaim võimalus prantsuse stiilis õhtusöök: sai ja erinevad juustud. Mu saiatolerants hakkab pika peale ammenduma.
"Belgia kööki" kui sellist on võrdlemisi raske defineerida, nagunii on tegemist bipolaarse riigiga, kus flaamid elavad üht ja prantslased teist elu, lisaks vikerkaarekirju immigrantide kogukond.
Seda enam paneb mind hämmastama traditsiooniline Belgia toit, mida võib leida igast kohvikust ja eriti just suvel kõiksugustelt väliüritustel, mida belglased väga armastavad. Kui te lähete kohalikule "laadapeole", näiteks augustiõhtune Brüsseli Foire du Midi (umbes nagu meie Tivolituur), siis seal süüakse kõiki neid asju ohtralt ja vaheldumisi karusellisega.
Pommes frittes/ Belgian fries - ehk kuulsad Belgia friikratulid. Jämedad rasvased friteeritud kartulipulgad ohtra majoneesiga. Ma ei paneks imeks, kui neljanda maailmasõja põhjustaks vaidlus Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa vahel, kellele kartulid on paremad ja kust need ikkagi pärit on. Friikartulied serveeritkse isegi Hot Dogi vahele.
Smoutebollen - rasvast tilkuvad õhulised taignapallid tuhksuhkruga, nagu meie värsked pontshikud, veel õhulisemad. Iga belglane on smoutebollenite najal üles kasvanud ja võib neid lõpmatuseni süüa, mis tõttu müüakse neid suurtes paberist tuutudes.
Churros - hispaanlastelt üle võetud friteeritud "taignajupid" kristallsuhkruga, põnevuse lisamiseks süüakse koos shokolaadikreemiga. Tekstuurilt tihedamad kui smoutebollenid, aga taigna olemus on sama rasvane. Kõik belgia lapsed armastavad neid.
Pommes d'Amour - punase suhkurusiirupiga kristalliseeritud Lumivalgukese-õunad, näevad välja imeilusad ja ahvatlevad (ja mürgised), aga ma ei saagi päris täpselt aru, kes või miks neid üldse sööb...
Barbe à papa - suhkruvatt. See sõna meeldib mulle kangesti. Ja te oleksite imestunud, kui palju suhkruvatti belglased süüa suudavad.
PS. Here are some facts about Belgium that I bet you didn’t know:
- Although the exact number is disputed, Belgium makes over 800 different beers. Belgians drink an average of 150 litres of beer per year per person.
- Belgium produces 220,000 tons of chocolate per year. That’s about 22kg of chocolate per person in Belgium.
- Luckily Belgians don’t eat all of that chocolate. The Brussels’ International Airport is the World’s biggest chocolate selling point.
- Belgium has one of the lowest proportions of McDonald’s in the developed world. It has 7 times fewer McDonald’s restaurants than the USA and 2 times less than France.
- Most people have heard of the comic strip Tintin, but did you know that in 70 years of existence, 200 million books of “The Adventures of Tintin” have been sold worldwide.
- Belgium also has more comic makers per square km than any other country in the world, even Japan.
- Smurfs are also coming from Belgium!
- The saxophone was invented in Belgium, in the early 1840′s by Adolphe Sax (1814-1894)
- In the 15th century, Belgians were credited with inventing oil painting.
- 80% of billiard players use Belgian-made balls.
No comments:
Post a Comment