3.11.10

"Mul ei ole midagi selga panna"

Teate seda osa hommikust, kus sa seisad kapi ees, kapp on riideid täis ja siis mõtled, et appi, mul ei ole midagi selga panna. Mul on ka nii. Ainult, et kohe päriselt.Väheke kaalu kaotada on alati tore. Aga nii tore pole enam, kui kõik riided suureks jäävad. Suvel polnud see nii hull - ma ei tea, kas suveriided on mulle parajamad olnud või siis oli uusi suveriideid soodsam osta, aga praegu talvega on ikka täitsa koshmaar. Kõik kleidid ja viisakad tööl käimise riided on seljas välja nagu lottis kotid. Lasin õmbleja juures ühte pintsakut vähe kitsamaks teha taljest, aga ikka on jube, sest varukad on laiad nagu makaronid. Talvemantlist ei taha rääkidagi. Hea, et kinganumber samaks jäi.

Kõlab kindlasti nagu mõtetu virin, aga täitsa häda on. Päris tervet garderoobi nagu korraga välja ei vaheta ja kust ma tean, et ma varsti jälle neid samu suuremaid riideid ei vaja. Selle koguse shokolaadi, kookide ja saiakeste juures, millega kontoris koguaeg ahvatletakse.

Kellelgil pole niisama vedelemas kapitäis nr 36/38 riideid?

2 comments:

merle said...

jah, mul on:D terve kapitäis:D

Annekreet said...

Nii, kas ma siis tulen teile laenutama? Mul on pühapäeval vaja Londonisse messile sõita ja viks ja viisakas välja näha!