Õigemini küll koera sokid. Või pigem sussid. Või hoopis pätud.
Juba viimased neli päeva või mis see külm meil kestnud on, tahaks mu koer õues enamasti kulmude peal kõndida. Esiteks on maapind külm ning teiseks teeb liiga sool, mida tänavatel jää söövitamiseks kasutatakse. Väikese koera käppadel on nii valus, et hirmus kohe.
Hommik ON õhtust targem. Unise peaga leiutasin täna hommikul käppadele imelihtsa lahenduse. Lõikasin vanad põlvikud pooleks ja sain niimoodi neli pruuni venivat riba. Sokiots käib ümber päka ning ülejäänu kerid kenasti sinna ümber ja lõpu topid vahele. Nahavärvi põlvikute ja pruuni koera puhul ei saa niimoodi arugi, et miskit jalas on. Ja jalutamine muutus jälle võimalikuks. Kuigi Anti suhtub eriti just jalga panemise protseduuri pisut umbusklikust, siis õues olles saab ta jälle normaalselt koera kombel ringi lipata, nuusutada ja käpaga kraapida. Ja maailm läks sellest kohe paremaks.
No comments:
Post a Comment