Kui mul oleksid lapsed, siis oleks siin New Yorkis võimalik ilmselt ennast vigaseks osta. Noh, endale saab ikka ka, aga no lastele ja jõuludeks leidub täiesti uskumatuid kingikandidaate. Ülalnimetatud Barbie maja ees seisin ma eile nõutult umbes 10 minutit ja mõtlesin, kas osta see oma väiksele täditütrele või mitte. Jõulukink on mul enamvähem olemas, aga Gretel tuleb kevadel sünnipäev ka.
Männguasi maksis 24 dollarit ja mul oli veel 10 dollariline sooduskupong. Kohrisse ei mahuks ammugi, aga käeotsas käsipagasisse saaks ikka tarida. Ma lihtsalt ei suutnud otsustada. Ühest küljest sellepärast, et kas roosa plastmassi kinkimine on ikka päris see, mis ma teha tahan. Teisese kõljest oleks see muidugi vahva ja enneolematu kingitus. Kuna poodi hakati juba sulgema, siis tegin kiire otsuse ja Barbie maja jäi poodi.
Nagu ka Tommy Hilfigheri flanellist voodipesu, Esprit jope, nahkkindad, Guessi teksased, Dr Scholli sussid, Nike papud ja Elizabeth Ardeni Green Tea kinkekomplekt (4 koostisosa, sh scrub, lõhn, kreem ja miski oli veel ainult 30 dollarit, uaaaaah!).
Sellised lood, ma ütlen.
2 comments:
Ei ole kerge see asjade kultus.
Oeh, kas ma tahan seda kommida?
Post a Comment