Lugesin nädalavahetusel läbi Urmas Väljaotsa raamatu "Minu Pariis".Respekt selles osas, kuidas ta täiesti nullist prantsuse keelt omandama hakkas.
Ma ei ole nüüd ammu enam oma prantsust praktiseerinud ja iga kord kui võiks, siis ongi täpselt selline tunne, et tahaks väga rääkida ja kõik on keele peal, aga välja tuleb ainult "ma zöön zuäää".
Ja muidu ka igas mõttes väga olustikutruud kirjeldused, kuidas neil seal "Vanas Maailmas" asjaajamine käib. Et kusagil suurfirmades kasutatakse sellist asja nagu Minitel (pidi olema interneti eelkäija), et faksid on endiselt popid ja tigupost töötab efektiivsemalt kui e-mail. Kes vähegi Prantsusmaal või lähiriikides ringi liikunud on, kogeb ilmselgelt õndsat äratundmisrõõmu! :)
No comments:
Post a Comment