Osteria di Bacco, hilise ärkamisega itaallane

Kontori juurest ümber nurga, Väike-Karja tänaval (maja nr 8) avas end mõni aega tagasi Osteria di Bacco, traditsioonilisi Itaalia veine ja suupisteid pakkuv koht. Eile sai otsustatud, et läheme seda testima ning 5 minutit peale 12 olimegi kohal. Pisut ehmunud näoga teenindaja kogeles, kas me saaksime 20 minuti pärast tagasi tulla, et nad polevat veel päris valmis avamiseks (uks oli igaljuhul pärani lahti ja mingeid kellaaegasid kusagil ei paistnud). Kuna ilm oli kena, jalutasimegi väikese tiiru ümber vanalinna ning haruldast lojaalsust näidates suundusime tagasi Osteriasse. Koha sisekujundus on üsna tüüpiliselt Itaalialik: puit ja korvpunutisest põhjaga toolid, ohtralt veini ja makaronipakid riiulitel. Üllatuslik oli see, et esmapilgul üsna väikesena tunduval ruumil on ka teine korrus, mis avaneb terrassina alumise söögisaali kohal. Menüü on välja prinditud valgetel A4 lehtedel ning pastade hinnad kõiguvad 50-90 krooni vahel. Odavamad on lihtsamad pastad värskete tomatite või tomatikastme ja lisanditega, kuid menüüs on ka mõned põnevad hõrgutised, näiteks canneloonid ja ahjupasta mereandidega. Ei tea, kuidas inimene oskab ikka tahta just neid asju, mida ta parajasti ei saa, aga mõni minut peale tellimuse vastu võtmist tuli teenindaja tagasi ning teatas pattu kahetseva näoga, et kokk ei ole veel tööle tulnud ning neid toite ei saa. Küll aga saab kõiki teisi "tavalisi" pastasi ja salateid. Vaatasime siis menüü uuesti üle ja tellisime. Minu valikuks jäi pasta värskete tomatite ja pecorino juustuga. Mõne aja pärast oli teenindaja taas tagasi, veel kohmetunum kui varem. "See pasta, mille tellisite, seal ei ole nagu kastet peal, et kas me paneme teile tomatikastet juurde?" Mina: "????". "Mismõttes ei ole kastet, kas te oliiviõli ei pane sinna peale?" Pandi küll, ja sellest mulle täitsa piisas. Süüa valmistasid baaridaamid sealsamas suure klaasleti taga. Kapi peal oli väike elektripliit ning vitriinijaheduses pleekisid erinevateks lihtsateks toitudeks vajaminevad komponendid. Pasta iseenesest oli väga maitsev. Heameelega lähen sinna veel teienkordki süüa, kui kogu nende tegevus pisut ladusamaks muutub, sest ka kaardimakse tekitas personalis kerge paanikahäire.
Küllap ärkab koht päris elule alles pealelõunal ning õhtul kogunevad siia veininautlejad, kes märjukese kõrvale hõrku juustu ja sinki näksivad. Ka hea kohvi paistab olevat üks osteria aukohustusi, kuid teed pakutakse külalisele leotuspakikesega, mis küll eriti meeleoluloovalt ei mõju.