Mõlemad kohad olid ette kangesti üleskiidetud, seepärast tekkis ka huvi see asi ise ära proovida.
Teisipäeval käisin Eurolinesi Toomasega telemaja vastas asuvas kohvikus Creprie Kristjan ja Kristiine.
Selline keldrikorrusel asuv päikeseline hubane söömakoht. Menüüs on peamiselt salatid, soolased pannkoogid ehk galetid ning magusad pannkoogid ehk crepid.
Tore on see, et majavett antakse juua tasuta, seda kallab teenindaja klaasidesse suurest veekannust, mis paksult laimi ja ürte täis. Isegi kraanivesi võib niimoodi natukene ahvatlevam tunduda. Samas ei paistnud teenindus kuidagi moodi eriliselt silma. Oli lihtsalt üks pisut tõreda moega tädi ja pisut tõreda moega kokapoiss pannkoogipliidi taga. Sellisesse kohta tulles ma ootaks nagu kuidagi rohkem personaalset või sellist sõbralikku teenindust. Aga see võib vabalt ka minu viga olla. Söögiks valisin (peamiselt Kata enne antud vihje tõttu "võta number 8") "Kristjani ja Kristiine lemmik, mahlane kanafilee - sinihallitusjuust – spinat koorekastmes".
Menüü oli lihtsalt koostatud kuidagi äärmiselt pillapalla segaselt, et mingil põhjusel ma ei suutnud eriti süveneda, mis need galetid kõik sisaldavad.
Maitses talutavalt. Võinoh, väga maitsev oli, aga meelde ei jäänud sellesst eriti midagi. Teinekord prooviksin ilmselt midagi muud. Magustoiduks valisin aga hoopis klassikalise Creme Brule, mis no doubt on kõike ebameeldivam kreembrülee, mis ma saanud olen. Maitses lihtsalt nagu piimakreem.
KOht saab kindlsati plusspunktid oma kodus einterjööri ja toredate pannkookide eest, aga see on ka kõik.
Neljapäeval peale tööd sattusin aga hoopis teise Kadriouru kuulsasse einelasse - kohvikusse "Tigu". Sama teema nagu eelmisega, tore väike kodune koht, ainult et Tigu on nagu rohkem õhtulolemise koht ja vinoteek. Menüü muutub iga päev vastavalt koka tujudele, alati on saadaval värsked mereannid.
Selle peale muidugi ei tulnud, et nii populaarsesse kohta tuleb enne laud reserveerida. Astusime niisama sisse. Alguses öeldi küll, et kohti pole (kuigi enamus laudu olid tühjad), aga siis leiti ikkagi, et kui me kaua olla ei tahagi, siis ikka leiab midagi. Leitigi. Teenindajad olid noored tüdrukud, igati viisakad, aga võib-olla oleks jälle sellist suts soojemat touchi oodanud. Menüüst valisime välja eelroaks haenamaksa pateega röstitud saia salatipadjal ja röstitud koonakoivad. Salatiga on see lugu, et põhjamaine ikaldus - Selverist ostetav lehtsalat ja maitsetud tomatid. Kahju, et meie kliima ei võimalda aastaläbi maitsvaid köögivilju tarbida. Pearoaks tellisime merikogeri ja lehmasaba. :)
Mulle tundub, et meil on vähe kohti, kus osatakse valget kala niimoodi hästi röstida. See oli päris hea, kuigi Horvaatiast mul on veelgi võimsam mälestus. Magustoitu ei hakanud tellima, kuna tõttasime edasi kontserdile.
Mulle iseenesest meeldib koha kontseptsioon, aga hinnad olid ehk natuke overpriced...
Muidu igati meeldiv ja kes armastavad prantsusepärast talupojakööki, soovitan kindlasti minna.
Muuseas, Netis kohviku kohta infot otsides leidsin hoopis Postimehe foorumi, kus pettunud klient kaebleb kohvik Tigu omapärade üle. Arvamusavalduste vahele mahub ka koha omaniku vastus, mis annab ilmselt kõige paremini edasi Tigu olemuse, seepärast kopeerin ta ka siia.
Vinoteek Tigu töötab 17.00-22.00, 5 päeva nädalas.
Meil on 2 saali peale kokku 8 lauda ja silt vinoteek uksel tähistab seda, et see on veinijoomise koht ja omanik ootab sinna veinisõpru, kellelega ta alati juttu ajab ja väga hea meelega ise süüa teeb.(mitte sellepärast et raha pole palgata kokka) Ma ei tee seda kohta raha pärast, vaid sellepärast et ma jumaldan veini.
Kuna aga töö on pingeline ühelt poolt tänu sellele, et satub sisse ka inimesi, kellele meie koht ei saagi meeldida ja nii on meie antipaatia vastastikune. Teiseks aga, et mitte teha kohta nagu neid Tallinnas on juba kümneid- teengi kõik ise. Silti, et lastega siseneda ei tohi, pole vaja panna- silt vinoteek peaks küllaldaselt infot sisaldama-a la et vinoteegist ei ole mõtet küsida cafe lattet või lastele saiaksesi, samuti nagu me ei tee moodsaid kokteile ja salateid. Haritud inimesele ei ole selleks vaja eraldi silti uksele panna.Kuigi meil käib palju kliente lastega, kelle lapsed söövad sinimerekarpe, tigusid jne.
Antud "tarbijalt" palun vabandust oma kurja ja ebameeldiva oleku pärast- see on üks mu omapärasid. Aga klient ei ole kuningas kui ta ise kuningana ei käitu!
Head isu!
No comments:
Post a Comment