Suur Pealik kutsus külla

Suur Pealiku nahas istub hetkeks Taavi

Augusti teisel nädalal võõrustas Estravel oma parimaid koostööpartnereid metsikul Lääne-Virumaal. Kutsusime kokku oma sõbrad lennu-, laeva-, bussi-, rongi-, auto-, reisifirmad ja teised, et neid vääriliselt tehtud töö eest tänada.

Kevadel toimumiskohta otsima hakates leidsime sellise põneva koha nagu Piisonifarm Rakvere lähistel.
Piisonipidajad olid oma põllule just püsti saanud eheda indiaaniküla (majutus indiaanitipides!) ning kuna koht meile kohe meeldis, valisimegi suvepäevade peateemaks indiaanlased.
Kuigi farmi nimeks on piisonifarm (piisoneid on farmis hetkel 10), kasvatakse farmis põhiliselt veislast nimega Aberdeen Angus. Reklaamitakse aga loomulikult esimesi. Farmi omanik jutustas meile pikalt ja põnevalt nende loomade hingeelust ja juhtumistest. Näiteks, piisonitele on väga tähtis nende karja juht. Kord olid piisonid farmist põgenema pääsenud (kohalike rullnokkade abiga, kes tahtsid mõistagi nalja teha) ning jäid lõpuks pidama kilomeetrite kaugusel keset viljapõldu. Kui põgenejad lõpuks avastati, tuli pool küla kokku nõu pidama, et kuidas need tonne kaaluvad kolakad koju tagasi saada. Karja pealikku tulistati uinutiga, kuid millegi pärast ei saadud aru, kas loom on nüüd uimane või ikka veel ohtlik. Lõpuks võtnud üks külanaine julguse kokku ja lähenes võimsale isapiisonile, et köied ümber panna. Loom toimetatigi suure kraana abil kodusele karjamaale. Ülejäänud kari oli mõnda aega võõral viljapõllul paigal seisnud ning siis nagu üks mees kodu poole kõndinud, külarahvas ainult vaatas ja imestas.

Piisonifarmi keskuseks on suur kauboistiilis saloon. Osa piisonilaudast asub klaasidega eraldatud salooniga samas hoones, nii et hea õnne korral saavad külastajad piisonitega sama baarileti taga istuda. Salooni vastas asub indiaaniküla, seitsme tipi, pealiku telgi ja indiaanisaunaga. Traditsioonilise indiaaniküla kohaselt on selle kõrval päevalille ja tubakapõld. Indiaanitelkides on sisse seatud mugavad magamiskohad, maksimaalselt mahub ühte tipisse 6 inimest, kuigi natukene kitsaks läheks siis. Kolmekesi oli just paras.
Küla keskel asub Suure Pealiku, sinna mahub väikesi indiaanlasi suisa 30 ringis. Telgi põrand on kaetud heintega, millele on visatud suur palakas ning hulgaliselt pehmeid patju. Küll oli mõnus seal ennast mugavalt sisse seada!
Õhtu kulminatsiooniks oli Rauno Pehka, kes õdusas õhtuvalguses lugusid jutustas ning laulis. See sobis kui rusikas silmaauku - hubane õhkkond, sume suveöö ja kitarrimuusika. Rauno on ülimalt sarmikas ning tema lugulood armsad ja naljakad, pisut nukrad ja samas lõbusad. Kokkulepitud tunni asemel tuli esinemist peaaegu kahe tunni jagu, sest publik oli lihtsalt niivõrd lummatud. Kontsert oli tõesti võrratu!

Et tegu oli ikkagi indiaanlaste üritusega, mõtlesime osalejatele välja vahva mängu. Igaüks pidi endale välja mõtlema indiaani nime (a la Istuv Karu), mis koosneb tema pärisnime tähtedega algavatest sõnadest. Nii olid meie seas Elurõõmus Daam Aastaringselt, Totaalselt Andekas Aus Vaba Isane, Kevadisel Aasal Jooksev Antiloop, Eilset Naerev Eesel, Rahva Esimene Neeger Eesti Eest, Maailma Ainuke Rodeo Täht Ilusal Niidul ja paljud teised.

Muuseas, Rakveres olles tuleb kindlasti ära käia ka linnuses, millest on kujunenud põnev ja seiklusterohke muuseum. Lisaks ülevaatele linnuse ajaloost, saime paksude müüride vahel münti vermida, keraamikat voolida, lambaid sööta, vibu lasta, mõõgaga vehkida, kuid kõige ärevam moment saabus siis, kui kahur suunati kirikutornile ning Anne toppis püssirohtu. Mõne aja pärast käis ... tohutu kõmakas, mis nõrganärvilisemad verest välja võttis ning Anti tahtis tagasi Tallinna joosta.
Lisaks eelnimetatud atrakstsioonidele tasub kindlasti külastamist ka linnuse piinamiskamber ja "Põrgu", mis tänapäevaste muuseumitavade kohaselt on eriefektidega vaatemäng. Välku lööb ja luukered liigutavad. Aga no shõud on küllaga.

Üritus läks suurepäraselt korda ning partnerid ei olnud tänusõnadega kitsid. :)

Välek Vibulane ehmatab munka


Kõige olulisemad tsikad


Kontserdiromantika