Ma olen viimasel ajal väga üheülbaliselt ainult reisidest kirjutanud. Vahelduseks siis nüüd ka minu teisel lemmikteemal - toit. Me lõunatasime täna väga koledas söögikohas, rõhuasetusega sõnapaaril VÄGA KOLEDAS.
Hiina restoran Peking asub Müürivahe tänavas Hellemanni- ja Nunnatorni vahel, seal kus varem oli Tallinna parim jäätisekohvik Mamma Mia. Restoranil on kaks söögisaali ning interjöör on tavapäraselt hiinapärane ja tavapärselt odav. Ma kohe ei tea, kuidas mõned toitlad suudavad luua sellise räpase õhkkonna, et ei taha õieti laualegi vastu minna, toolist rääkimata. Lõunase tipptunni ajal olime me igaljuhul kaks ainukest külastajat.
Menüü on selline nagu hiinakate menüü ikka. Tellime kahepeale loomaliha baklazaaniga ja lisandiks praetud nuudlit. Köögist on kuulda, kuidas kokk viskab toidu tulele, kõlab rasva pritsimise tuttav särin. Kuni toit lauda tuuakse, on kõik veel talutav. Ja taldriku pealgi näeb söök veel söödav välja. Ent siis ... Olete te kunagi üritanud närida lihatükki, mis maitseb nagu autokumm? Olete te vaadanud oma kahvli otsa torgatud lihakuubikud ning mõelnud: ons see koer või inimene? Olete te kunagi söönud nõudepesu vees ülekeedetud nuudleid?
Kugistasime niipalju kui suutsime, baklazaan oli vähemalt söödav. Aga selline tunne jäi külge, nagu tahaks hästi ruttu midagi head peale süüa, et see rõve maitse suust ära saada. Ma tõesti ei tea, kes seal restoranis käima peaksid. Hinnad on krõbedad, meie avangardistlik söömaaeg koos klaasi kraaniveega läks maksma 200 krooni.
Hoidke eemale!
No comments:
Post a Comment