Basiilikumassaaz

Ma kahtlustan, et kui liiga tihti ühte ja sama mudimist sama massööri juures harrastada, siis see kaotab oma sära. Ma olen läbi ja lõhki laavakivi massazi fänn, aga kui koguaeg kividega hõõrutud saada, siis see polegi enam nii lahe. Üks võimalus oleks muidugi pidevalt massööri vahetada, aga see kõlab pisut tüütult, ja et mul on mugavam jääda oma koduse agulisalongi teenuste juurde, niisiis katsetan ma erinevaid massaazivariante. Viimaste hulka kuulub täna katsetatud "Oloil oliiviõli massaaz", ametliku tutvustusega:

Vahemeremaadest pärit oloil hooldus annab nahale oliiviõli täiusliku elujõu: oliiviõli on töödeltud eksklusiivse tehnoloogiaga, mille käigus on säilinud kõik aktiivained, mis kombineeritud spetsiaalsete essentsõlidega. On vaenlaseks vananemise ja tselluliidi vastu ning stimuleerib toonuse kaotanud nahka. Oloil hoolduse õlides sisaldavad vitamiinid on antioksüdeeriva toimega ja stimuleerivad kollageeni ja elastiini tootmist. Hooldus on suurepärane astriidi ja lihasvalude, nahapõletike ja psoriaasi korral. Oloili hoolduses kasutatud basiilik omab erakordset rahustavat, toniseerivat ja põletikuvastast toimet ning parandab naha mikroverevarustust. Kestvus 1,5 tundi.

Tegelikkus on muidugi natuke teistmoodi proosalisem. Kõigepealt määritakse keha kokku naljaka geeli moodi õliga, mis tekitab tunde, nagu määriks keegi võid ihu peale. Seejärel riputatakse kehale kuivatatud basiilikut (näeb välja ja maitseb samamoodi nagu see sama roheline puru, mida ma kodus toidu peale panen) ning algab massaaz. Basiilikuterakesed lisavad mõnusam sügamise tunde, kuid ei ole nii valusalt terav nagu näiteks soolamassaaz. Kui kogu keha on põhjalikult läbi töödeldud, keerab massöör kenasti kile sisse ning lülitab käima massaazilaua kuumutusreziimi. Ja siis sa küpsed seal kile sees nagu kenake pitsamaitseainega maitsestatud pirukas. Soojus toob une silma ning 20 minutit vedelemist mööduvad tukastades. Kui kile ümbert ära võetakse, algab kõige keerulisem protsess - kõik see läga tuleb kuidagi enda pealt maha saada. Ning uskuge või mitte, aga vesi ja duzz ei ole abiks. Vaja oleks põhjalikku küürimist ja kraapimist, sest roheline puru on keha küljes kinni kui takjas. Nii ma siis lahkungi kodu poole pisut puruse seljaga ja lõhnan nagu keskmine pitsa.
Täitsa mõnus oli. Kunagi proovin võib-olla uuesti, aga järgmisel korral katsetan turba-massaaziga.