Mul on väike hobuke

Ajapuudusel jäi mul ülestähendamata, et käisime ratsutamas. Jõelähtme tallid on nüüdseks suletud (jäid ette kinnisvaraarendusele) ja käisime seega täiesti uues kohas, Kivisaare ratsatalus Aegviidu lähedal. Väga väga väga lahe oli, mis sest ilm kiskus jäiseks ja varbad külmetasivad. Talvine mets on imeilus ning õnnestus isegi graatsilist hirveperekonda silkamas näha.

Ratsutamine on natuke nagu jalgrattasõit, et istud peale ja alul on pisut ebakindel, aga kohe tuleb meelde kuidas ja mismoodi teha ja tasakaalu hoida. Samas on ratsutamine ka täiuslik koostöövorm inimese ja looma vahel ning see mulle sealjuures kõige rohkem meeldibki.

Ma mõtlen, et ratsutamine on natukene ka nagu seks - noh, et kui see nii hea on, miks me seda siis nii vähe teeme!?! ;))

:P