Kuidas minust sai Helsingi hotellispetsialist

Et ma oma reisidest olen siin ikka paari sõnaga midagi maininud, tuleb sissekanne ka seekord.
Neljap-reede viisin 9 reisikonsultanti õppereisile Helsingisse, tutvuma sealsete hotellidega.
Sõitsime Nordic Jet Linega ja Kerli tegi meile muuhulgas laevaekskursiooni ning taris nii minnes kui tulles kaptenisillale. Kiirlaeva kaptenisillal tegutsevad kolm tähtsat meest: kapten, tüürimees ja mehhaanik. Esimesel korral oli väga tõsine kapten. Merel oli paks udu ja nähtavus kehva, nii et väga põnev ei olnud. Tagasituleval reisil oli aga superjutukas kapten Jüri, kes seletas kõik need vidinad ära, näitas laeva "tahavaate peegleid" ehk kaameraid, näitas kuidas laeva juhitakse ja lobises niisama. Ühtlasi ka eelmise aasta 18. augusti insidendist, mis just selle sama kapten Jüri laevaga juhtus (vaata siia). Mina ei mäletanudki, et selline asi toimunud on - "hiidlaine" paiskas ahtriosa õhku ning laeva nina käis seetõttu korra vee all.

Kokku külastasime kahe päeva jooksul 15 hotelli. 10 esimesel päeval ja 5 teisel. See on päris tihe programm ning neljap õhtuks olime parajalt läbi. Lisaks Klaus K ja Resteli hotellidele, mida ma juba varemgi olen korduvalt väisanud, mahtusid neljapäeva 4 Scandicu keti hotelli: Continental, Simonkenttä, Marski ja Grand Marina. Continental on Helsingi suurim hotell, üle 500 toaga ning asub kohe Crowne Plaza kõrval, pisut väsinud, ei soovita, kui just väga suurt vajadust sinna minna pole. Simonkenttä on muhedam, see jääb uue kaubanduskeskuse Kämppi kõrvale ning mulle väga avaldas muljet sealne katusekorrusel asuv meeting-room. Suurepärane kujundus, suurepärane vaade ja suurepärane õhkkond. Ma tahaks isegi seal koosolekut pidada.
Marski oli ka suhteliselt väsinud, aga tema puhul on ilmselgelt asukoht see, mis rolli mängib - otse Mannerheimitiel, Stockmanni vastas.
Ma panin lingid siia juurde, et endalegi meelde tuletada, kui erinev võib-olla see, et mida sulle internetis lubatakse ja see, mis hotell tegelikult on. Näiteks Continentali lingist vaatad pildi pealt, et oo, milline stiilne puudega ümbritsetud hotell. Muidugi need puud on ka seal, aga ei mõju põrmugi nii vahemerelikult nagu fotol. Tubade fotodest rääkimata. Kõige enam meeldis mulle Scandicutest Grand Marina, Katajanokka terminali vastas asuv sadamahotell, mis on ehitatud vanasse laohoonesse ning just see teebki ta teistest omanäolisemaks ja huvitavamaks. Toad ei ole standartsed ning neil on väga coolid kahekorruselised sviidid. Grand Marinas on ainukesena Helsingi Scandicutest uudne Think Tank meeting room. See on uut mõttelaadi ja innovaatorlikku disaini esindav meeting room, mis peaks osalejaid ergutama loovusele ja inspireerima neid paremini töötama. Kogu kontseptsioon töötati välja (ma ei mäleta mis riigi) üliõpilaste poolt ning Scandic võttis selle edukalt kasutusele.
"The atmosphere is relaxed and at the same time stimulating. The rooms have features such as an aquarium or plants to create harmony, while the lighting from the specially designed Discus lamp can be adjusted to create just the right atmosphere in the room. All the rooms have the Swan ecolabel and everything in the room, from design to colours and materials, have been carefully selected to create the best possible conditions for a successful meeting."

Järgmisel hommikul jätkasime Radissoni & Sokos hotellidega (nad kuuluvad Soomes samasse korporatsiooni, maailmas mitte) ning alustasime Tallinki ehk siis Länsisatama lähedal asuva Radisson SAS Seaside hotelliga. Ma arvan, et see meeldiski mulle kõigist vaadeldutest kõige rohkem. Ehitatud on ta vanasse juustuvabrikusse ning kui enamasti on Radissonid löödud suht ühe vitsaga, siis ilmselt ajalooline tautst on selle hotelli puhul ka kujunduses rolli mänginud. Fuajee keskel asub umbes 2X2 meetrit suur nahktumba, mis on tegelikult neljast nurgast lakke riputatud ning sellel saab kiikuda. Siis on fuajees veel toolid-telefoniputkad - tohutud punased toolid, mis on ehitatud nii, et kui inimene seal sees istub ja nt telefoniga räägib, siis ta ei kuule ümbritsevat müra. Kusagil hotellitornis asub neil nö klubiruum ning saun, kust avaneb vaade otse merele. Ja siis on üks tuba (ainult üks), mis on mingil põhjusel disainitud pisut erinevaks, kui teised. Seal on tohutu katuseterrass ning voodi, mille kohale on baldahiin ning baldahiinis on erakordne tulukeste süsteem, et kui pimedas see sisselülitada, siis oled nagu tähistaeva all.
Edasi käisime Sokos Torni, Sokos Presidennti, Sokos Vaakuna (jälle vapustavad katuseterrassid) ja Radisson SAS Plaza hotellides, kuid nende puhul ei oska enam tuua välja nii kardinaalseid eripärasid. Torni hotellist olen ma juba kirjutanud varem ka.
Ühesõnaga, kui te veel aru ei saanud, siis ma olen nüüd Helsingi hotellide spetsialist, nii et küsige mult sellega seoses, mida aga soovite! :P
Kokkuvõttes läks reis igati korda ning hoolimata sellest, et programm oli tihe ja väsitav, olid tüdrukud üsna innustunud ning pidasid kogu meie seikluse hästi vastu.