Lofoodid on Põhja-Norras asuv saarestik, millest paljud teenimatult pole kuulnudki.
Lofootidele saab sõita autoga ning juba sõit sinnapoole on nauding omaette. Vahetame Põhja-Soome Rootsi päkapikukülade vastu, sõidame läbi Pajala, Kiruna ja Abisko rahvuspargi ning koos järgmise riigipiiriga vahetub ka maastik - Norral on täiesti oma nägu.
Alustades reisi põhja poolt, on saared mandriga ja omavahel ühendatud arvukate sildade ja merealuste tunnelitega. Kuna kaardilt vaadates on see vaid üks kitsuke maariba, mida läbib tipust tipuni riiklik maantee E10, ongi mõnusam planeerida reisi pigem "ühes suunas", et mitte mõnisada kilomeetri edasi-tagasi sõeluda. Lõunas asuvast külast nimega Moskenes, pääseb 4 tunnise praamisõidu järel tagasi mandrile - Bodø linna, kust edasi tasub sõita läbi Rootsi Lapimaa tagasi Soome poole. Sama ringi võib muidugi teha ka teistpidi!
Turiste on Lofootidel ilmselt rohkem kui elanikke, viimased erinevate andmete põhjal püsivalt kusagil 7000 kanti. Lõviosa külastajatest sõidab ringi matkaautode ja haagissuvilastega, seega leiab ohtralt kämpingualasid, kus telkida või hütike rentida.
Hoopis vahvam majutustüüp on aga "Robuer", selliseid silte ja suunaviitasid leiab sageli pea igast suuremast külast. Robuer tähistab traditsioonilist kalamehe-majutust, need on sellised mere peal seisvatele vaiadele ehitatud majakesed, mis kunagi oli mõeldud kalapüügi hooajaks saabuvatele töölistehordidele.
Selliseid leiab igal tasemel ja hinnaklassis, kuid kindlasti pole tegemist kõige odavama ööbimisvõimalusega. Hinna määrab nii asukoht kui autentsus. Uhkemad ja renoveeritud robuerid küsivad luksushotelli hingehinda, aga palju maha ei jää ka "originaalses seisukorras" muinsuskaitse all olevad, fjordikallastel asuvad osmikud, kus lihtsa kalamehe kombel oma kotid maha panna saab. Autentne nagu maakodu lagunevas küünis ööbimine... suurlinna 4* hotelli hinnaga! :)
Kui vahetult enne reisi veebikeskkondadest vabu majutuskohti otsides tundus kogu saarestik välja müüdud, siis tegelikult on ikkagi kõige mõnusam välja minna seikluse ja hea õnne peale ning otsida ööbimist kohapeal. Variante oli piisavalt ning kuigi mõned ägedamad robuerid tõesti välja müüdud, siis igaks õhtuks leidsime endale ikkagi mõnusa pesa.
Lemmikuna soovitan peatuma jääda peaaegu saarestiku "lõpus" asuvas Sakrisoy külakeses. Sealsete kaljude vahel peidavad ennast mänguasjamuuseum, suurepärane gurmeekohvik ja -kauplus, kollased robuer majakesed ning künka otsas asuv mõis-külalistemaja. Üritasin leida internetiavarustest nende kodulehte, aga tundub et alumisel fotol olev nukumaja-reklaam asendab moodsa meedia.
Veel on toredad leiud valge liivarannaga Ramberg Gjestegard ja Nusfjord - üks Norra vanim ja paremini säilinud tüüpilise kaluriküla. Seda saab muuseas ka niisama vabaõhumuuseumina külastama minna. Nusfjjordi külakeskuses on avatud ka vanamoodne külakauplus - täpselt selline nägi tõenäoliselt välja ka hoopis Rootsi saarestikuelust pajatav lapsepõlve lemmikraamatu Tjorven, Pootsman ja Moses tegevuskoha Soolavarese külapood!
Toidukohad pakuvad menüüs muidugi rohkesti kalaroogasid, põhiline kala on tursk. Ka kõige lihtsam kiirtoit on kalaburger. Kui seda õnnestuks süüa ülalpool mainitud gurmeekohvikus koos värske lõhe ja majakastmega, pole küll enam tegemist päris kiirtoiduga. Proovige julgelt ka kohalikku kalasuppi ning ühte pisut tiramisu sarnast traditsioonilist kooki, mille nimi mulle enam kuidagi meelde ei tule.
Tegelikult on kõik kohad Lofootidel ilusad ja ägedad, ringi vaadata tasub igal pool. Ennekõike on see sihtkoht inimesele, kes armastab mägesid, merd ja kaunist loodust.
Kindlasti tuleks käia saarestiku pealinnas Svolværis, kus keskväljaku turuplatsilt saab kaasa osta kuivatatud vaalaliha; üliägedas Viikingite muuseumis (maailma suurim teadaolev säilinud viikingite ehitis); paadisafaritel, vastavalt huvile saab valida kalastamise, linnuvaatlemise või vaalade vahel; saarestiku suuruselt teises linnas Leknesis on valik parimaid kalarestorane; ning lihtsalt matkamas!
Lofoten (Norwegian pronunciation: [ˈluːfuːtən]) is an archipelago and a traditional district in the county of Nordland, Norway. Though lying within the Arctic Circle, the archipelago experiences one of the world's largest elevated temperature anomalies relative to its high latitude. Lofoten is known for a distinctive scenery with mountains and peaks, open sea and sheltered bays, beaches and untouched lands.Päikesepaistes sillerdav türkiissinine meri, teravatipulised kaljud, siin-seal valged liivarannad ning punaste või kollaste majadega lustakad kalurikülad on kui delikaatne kompott Vahemerelisest värvikirevusest Skandinaavia moodi.
Lofootidele saab sõita autoga ning juba sõit sinnapoole on nauding omaette. Vahetame Põhja-Soome Rootsi päkapikukülade vastu, sõidame läbi Pajala, Kiruna ja Abisko rahvuspargi ning koos järgmise riigipiiriga vahetub ka maastik - Norral on täiesti oma nägu.
Alustades reisi põhja poolt, on saared mandriga ja omavahel ühendatud arvukate sildade ja merealuste tunnelitega. Kuna kaardilt vaadates on see vaid üks kitsuke maariba, mida läbib tipust tipuni riiklik maantee E10, ongi mõnusam planeerida reisi pigem "ühes suunas", et mitte mõnisada kilomeetri edasi-tagasi sõeluda. Lõunas asuvast külast nimega Moskenes, pääseb 4 tunnise praamisõidu järel tagasi mandrile - Bodø linna, kust edasi tasub sõita läbi Rootsi Lapimaa tagasi Soome poole. Sama ringi võib muidugi teha ka teistpidi!
Turiste on Lofootidel ilmselt rohkem kui elanikke, viimased erinevate andmete põhjal püsivalt kusagil 7000 kanti. Lõviosa külastajatest sõidab ringi matkaautode ja haagissuvilastega, seega leiab ohtralt kämpingualasid, kus telkida või hütike rentida.
Hoopis vahvam majutustüüp on aga "Robuer", selliseid silte ja suunaviitasid leiab sageli pea igast suuremast külast. Robuer tähistab traditsioonilist kalamehe-majutust, need on sellised mere peal seisvatele vaiadele ehitatud majakesed, mis kunagi oli mõeldud kalapüügi hooajaks saabuvatele töölistehordidele.
Kui vahetult enne reisi veebikeskkondadest vabu majutuskohti otsides tundus kogu saarestik välja müüdud, siis tegelikult on ikkagi kõige mõnusam välja minna seikluse ja hea õnne peale ning otsida ööbimist kohapeal. Variante oli piisavalt ning kuigi mõned ägedamad robuerid tõesti välja müüdud, siis igaks õhtuks leidsime endale ikkagi mõnusa pesa.
Lemmikuna soovitan peatuma jääda peaaegu saarestiku "lõpus" asuvas Sakrisoy külakeses. Sealsete kaljude vahel peidavad ennast mänguasjamuuseum, suurepärane gurmeekohvik ja -kauplus, kollased robuer majakesed ning künka otsas asuv mõis-külalistemaja. Üritasin leida internetiavarustest nende kodulehte, aga tundub et alumisel fotol olev nukumaja-reklaam asendab moodsa meedia.
Veel on toredad leiud valge liivarannaga Ramberg Gjestegard ja Nusfjord - üks Norra vanim ja paremini säilinud tüüpilise kaluriküla. Seda saab muuseas ka niisama vabaõhumuuseumina külastama minna. Nusfjjordi külakeskuses on avatud ka vanamoodne külakauplus - täpselt selline nägi tõenäoliselt välja ka hoopis Rootsi saarestikuelust pajatav lapsepõlve lemmikraamatu Tjorven, Pootsman ja Moses tegevuskoha Soolavarese külapood!
Toidukohad pakuvad menüüs muidugi rohkesti kalaroogasid, põhiline kala on tursk. Ka kõige lihtsam kiirtoit on kalaburger. Kui seda õnnestuks süüa ülalpool mainitud gurmeekohvikus koos värske lõhe ja majakastmega, pole küll enam tegemist päris kiirtoiduga. Proovige julgelt ka kohalikku kalasuppi ning ühte pisut tiramisu sarnast traditsioonilist kooki, mille nimi mulle enam kuidagi meelde ei tule.
Tegelikult on kõik kohad Lofootidel ilusad ja ägedad, ringi vaadata tasub igal pool. Ennekõike on see sihtkoht inimesele, kes armastab mägesid, merd ja kaunist loodust.
Kindlasti tuleks käia saarestiku pealinnas Svolværis, kus keskväljaku turuplatsilt saab kaasa osta kuivatatud vaalaliha; üliägedas Viikingite muuseumis (maailma suurim teadaolev säilinud viikingite ehitis); paadisafaritel, vastavalt huvile saab valida kalastamise, linnuvaatlemise või vaalade vahel; saarestiku suuruselt teises linnas Leknesis on valik parimaid kalarestorane; ning lihtsalt matkamas!
No comments:
Post a Comment