Vahel on häbi olla eestlane.
Ma olen varemgi märganud, et odavlennufirma Norwegian pardal töötavad sageli eesti stjuardessid.
Seda kuuleb pisut puise aktsendiga soome keelest, samasugusest kaashäälikukabareest, millega ma isegi maadlen.
Mõned päevad tagasi Helsingist Rovaniemisse sõites üllatusin siiski ebameeldivalt, kui kaks eestlannat (juba eemalt ripsmepikendusi nähes ma olin veendunud, et see peab olema eestlane) lennuki keskel seistes reisijaid tervitasid ning omavahel vaiksel häälel eesti keeles inimesi kommenteerisid. Vaikselt, kuid siiski piisavalt valjusti, et minu kõrv pealt kuuleks.
Samal ajal kui lennuki soomlannadest teenindajad naeratasid sama lahkelt, kui 3 korda kallima piletiga Finnairi lendudel, siis eestlastel ei kuulunud teeninduskultuur hinna sisse. Klientidega kõneldi pahasel toonil kui tülika vana sugulasega: "Jajaaa, istu nüüd maha, ära sebi". "Jaa, see kott mahub sinna üles".
Eelmisel talvel Itaalia pulmakülalistega Levi lähedal restoranis käies tabas meid samuti ootamatult ebasõbralik teenindus blondi tüseda eestlanna poolt, kes minu imestunud silmade peale teatas, et Levil elabki oma eestlaste kogukond. Tema kommentaarid ei jäänud aga kurtidele kõrvadele, sest kuigi külalised rääkisid Itaalia keeles, oli pruudiks viimased 10 aastat Milanos elanud eestlanna. Meil mõlemal oli häbi.
Ma olen varemgi märganud, et odavlennufirma Norwegian pardal töötavad sageli eesti stjuardessid.
Seda kuuleb pisut puise aktsendiga soome keelest, samasugusest kaashäälikukabareest, millega ma isegi maadlen.
Mõned päevad tagasi Helsingist Rovaniemisse sõites üllatusin siiski ebameeldivalt, kui kaks eestlannat (juba eemalt ripsmepikendusi nähes ma olin veendunud, et see peab olema eestlane) lennuki keskel seistes reisijaid tervitasid ning omavahel vaiksel häälel eesti keeles inimesi kommenteerisid. Vaikselt, kuid siiski piisavalt valjusti, et minu kõrv pealt kuuleks.
Samal ajal kui lennuki soomlannadest teenindajad naeratasid sama lahkelt, kui 3 korda kallima piletiga Finnairi lendudel, siis eestlastel ei kuulunud teeninduskultuur hinna sisse. Klientidega kõneldi pahasel toonil kui tülika vana sugulasega: "Jajaaa, istu nüüd maha, ära sebi". "Jaa, see kott mahub sinna üles".
Eelmisel talvel Itaalia pulmakülalistega Levi lähedal restoranis käies tabas meid samuti ootamatult ebasõbralik teenindus blondi tüseda eestlanna poolt, kes minu imestunud silmade peale teatas, et Levil elabki oma eestlaste kogukond. Tema kommentaarid ei jäänud aga kurtidele kõrvadele, sest kuigi külalised rääkisid Itaalia keeles, oli pruudiks viimased 10 aastat Milanos elanud eestlanna. Meil mõlemal oli häbi.
No comments:
Post a Comment