19.12.10

Restoran Neh, noh!

Äge, et Tallinna vahel ikka ägedaid söögikohti ka juurde tehakse. Õhtusöögikogemus restoranis Neh oli meelipaitav. Neh on Pädaste mõisa hooajaline restoran Tallinnas, köögis toimetamas peakokk Peeter Pihel ja tema meeskond. Koduleht kirjutab kontseptsiooni, koha ja inimesed väga kenasti lahti, lugege.
Neh asub sadama D-terminali lähedal. Lihtsam on küll seletada nii, et lähed Norde Centrumi juurest üle tee Statoili poole, kõnnid risti läbi Statoili Kadrioru poole ja seal samas välivaates mahajäetud vanas paekivist hoones restoran asubki. Akendest õhkub kutsuvat valgust ja soojust ning kohe sisse astudes tunned, et nüüd hakkab juhtuma midagi erilist.

Restorani sisekujundus on lahe. Nimelt selles mõttes, et ma ei mäleta temast suurt midagi. Põrandad olid puidust, seda ma mäletan, ja meie lauast paistis avatud köök ning ma jägisin pidevalt silmanurgast, kuidas kokad toimetasid. Laes oli vist lühter. Ja servjettid olid väga kvaliteetsed. Ma tuututan seda niimoodi detailselt sellepärast, et öelda, Neh-i sisekujundus, interjöör ja aura on suurepärased. Lausa nii suurepärased, et sa ei pane neid isegi tähele ning tunned ennast nagu kolde ääres mõnulev suur karvane kass. Mitte midagi pole puudu, mitte midagi pole liiast. T-Ä-I-U-S-L-I-K.

Teenindusele annan samuti maksimumpunktis. Sõbralik, nutikas, kiire, tähelepanelik. Tegemist ei ole väga suure kohaga, kuigi siin on kaks korrust, aga saalid on mõõdukalt väikesed. Pidevalt sagis ringi restoraniisand ja kolm teenindajat ning ka peakokk ise tõi mõned road lauda kohale.

Söögid olid lihtsad ja maitsvad. Sellised natuke kargelt põhjamaised. Nad ise kirjutavad ka: "Meie fookus on Põhjala saarte köögil. Meie regiooni all mõtleme Muhu saart, kuid niisamuti Gotlandi, Bornholmi, Ålandi, Ölandi ning naabersaari Saaremaa ja Hiiumaa. Otsustasime astuda sammukese tagasi, avaldada ja taasavastada nende paikade traditsioone. Pakume külalistele Muhu ja naabruskonna saarte maitseid esmaklassilise Põhjala saarte köögi traditsioonide võtmes."

Meie lauast käisid läbi:
- Muhu Jaanalinnu äkis+marineeritud karulauguvarred (11 € – 172.10 EEK) , põhimõtteliselt oli tegu carpaccioga, väga maitsev, tahaks seda ka järgmisel korral proovida
- Vabajooksukana muna ja vürtsikilu + soolal küpsetatud tuhlid (8 € – 125.20 EEK), maitsev, aga väga kodune, järgmisel korral eelistaks pigem midagi muud
- Smooritud vasika põsk kadakamarjadega maitsestatud punase kapsa ja õuna-selleri kreemiga (15 € – 234.70 EEK), liha oli nii õrn, et sulas suus
- Pruunistatud võiga küpsetatud merilest selleri-tomati hautise ja värskete ürtidega (hind saja grammi kohta: 10 € – 156.50 EEK) , samuti väga hõrk
- Röstitud köögiviljad Jüri-Mihkli talust, sensatsiooniliselt maitsvad
- Muhu puuviljaaedade parimatest andidest kompott ja kohupiimajäätis (6 € – 93.90 EEK)
- Nehi ahjusoe õunapirukas kardemoniga ja kardemonipiim (8€ – 125.20 EEK)
- Mustikakompott ja aed-liivatee jäätis – küpsisepuru (9 € – 140.80 EEK)
Lisaks toodi lauda istudes näksimist, mis nägi välja nagu kuivatatud lagrits rohelise majoneesiga, aga maitses nii hästi, et põhimõtteliselt me olime juba esimesest hetkest müüdud. Ja kohapeal küpsetatud sai on samuti omaette elamus.

Hindadega on muuseas nalajaks lugu. Kui vaatad kroonihindu, siis on sellised tüüpilised restoranihinnad. Ei saa öelda, et oleks väga odav, aga ulmseliselt kallis nüüd ka nagu ei ole. Aga kui vaatad eurohindu, ja olles just saabunud Lõuna-Prantsusmaalt, kus kohaliku söögikoha kõige odavam pitsa maksis 17 eurot, siis sellega võrreldes tundus menüü täielik hinnaparadiis.

No vat, nagu te nüüd ilmselt aru olete saanud, siis Neh-i ma läheks tagasi küll. Väga lahe asi paistab olevat selline pakkumine nagu "peakoka laud" (loe lähemalt kodulehelt), seda tahaks kunagi kindlasti proovida.

Soe soovitus - kui oled minemas, broneeri laud ette. Sellel õhtul, kui meie seltskond Nehis käis, oli restoranis täismaja (kõik individuaalid) ning kõikidel saabujatel oli tehtud broneering.
Muuseas, ka ka laua broneerimise koha pealt täispunktid - seda saab ideaalselt teha Neh-i kodulehe kaudu. Respect!

No comments: