Kui Martin küsis, et kas ma tulen täna temaga lõunale ja kui ma ütlesin, et tahaks kebabit süüa, siis ma ei kujutanud veel ette, et see päris nii välja kukub.
Kunagi oli Vabaduse puiesteel Näituse ja Haava bussipeatuste vahel ühes aias haagissuvila, kus müüdi Eestimaa parimat kebabit. Putka aknal oli väljas kiri, et see koht on mõeldud ainult sõpradele ja fännidele, kellele maitseb meie ülihea kebab ja et ametnikel ja muudel tujurikkujatel palume eemale hoida vms. Ja no mis seal salata, kebab oli linna parim. Nõmme LOV likvideeris umbes aasta või kahe eest putka seoses sanitaarnõuete eiramisega.
Novat, ja nüüd on selle sama putka filiaal Nõmmel (tegelt vist küll juba ammu, aga ma pole varem sattunud), kus müüakse imehead mahlase lihaga sibulatest nõretavat kebabit. Väikese hind on 38 ja suure 60, aga rahast kahju ei ole. Sest see 25-45 kroonine, mida kesklinnas antakse, see ei saa ikka ligilähedalegi. Me Martiniga ostsime muidugi suured. Pooliku lavashitasku vahele pannakse värskelt kebabivardalt lõigatud mahlased ja jämedad lihaviilakad, selle peale ohtralt marineeritud sibulat ning lõppeks kastet. Söömine näeb välja selline, et nina, lõug, põsed, päikseprillid ja muidugi näpud on paksult kõigega koos.
Aga kebab on hea, tõsiselt hea.
No comments:
Post a Comment