Nagu Eestiski, on Soomes läinud moodi spaahotellide ehitamine. Kui meie spaad on sellised udupeened disaini-imed, siis Soomes keskenduvad rohkem üldisele aktiivse eluviisi propageerimisele (kepikõnd, matkamine, suusatamine) ja kompleksi juurde kuulub lisaks ka väike veekeskus mõne basseiniga. Alustuseks vaatasime hotelli Rantasipi Laajavuori, mis esindab just nimelt ülaltoodud väärtusi. 2009. aastal planeeritakse hotelli kõvsati investeeringuid: renoveeritakse kõik toad, ehitatakse bowlingu saal ja spaa (loe: basseinid). Hotellil pole tegelt väga vigagi, kõige vingem on suurtest akendest avanev vaade, mis jätab mulje nagu kogu kompleks oleks ehitatud sügavasse metsa. Umbes 300 m kaugusel asub tilluke Laajavuori suusamägi.
Laajavuori talispordikeskus paikneb Jyväskylä kesklinnast 4 km kaugusel, Helsingist 270 km kaugusel. Nõlvade arv: 5 + halfpipe/street, kõik valgustatud, suurim kõrguste vahe 100 m, pikim suusanõlv 800 m.
Edasi sõitsime Varjola farmi. Tüüpiline Soome turismiprodukt, paik, mis pakub kõrgel tasemel toitlustust, erinevaid aktiviteete, suitsusauna, laudast ümber ehitatud konverentsiruume jms. Nendel kohtadel on mingi omamoodi seletamatu võlu. Võlu seisneb tavaliselt selles, et on keegi noor pere, ja siis nad on mingi vana talu või muu hoone ehitanud ümber selliseks turismitsentriks ja see k õik on suure armastusega tehtud. Varjolas saab teha raftingut, atv-matkasid, kelgukoerte retki, kalastada kärestikus (fishing guide-iga), off road jeepi safarit jne. Muuseas, meie tüdrukud said Varjolas proovida köie otsas üle kose laskumist. Kosk oli küll umbes 10 korda väiksem, kui Imatral, millest mina üle olen lennanud, aga tore ikkagi.
Varjola farm teeb tugevat koostööd Peurunka spaahotelliga. Jälle spaa, eksole, aga mitte selline nagu meil Saaremaal, vaid hoopis suure ümmarguse spordisaali ja basseinidega kompleks. Spordisaal oli õhtul rahvast täis, kõik kohalikud inimesed, mitte niivõrd turistid. Peurunkas tegeletakse tõsiselt ka taastusraviga, nii et õhkkond on seal sootuks meditsiinilisem kui mujal. Hotell on eraomandis, hiljuti uhkelt renoveeritud, rohkete konverentsiruumidega võimas produkt.
Mul on alati kahju, et eestlastele neid suurepäraseid tooteid eriti müüa ei saa, meie inimestel on raske mõista nende paikade võlu. Paraku on nad ka suhteliselt kallid. Sama raha eest saad kodumaal poole uhkema kujundusega verivärskes sanatooriumis käia.
Pika päeva lõpetasime Jyväskyla Sokos Alexandras alles peale kümmet. Millegipärast ei taha keegi mind kunagi uskuda, et sellised reisid on kohutavalt väsitavad.
Uuel päeval alulstasime uue hooga ja sõitsime Finland Ski Center of the Year 2008 - Häkärinteet, kohtuma selle omaniku Jukka Kirjavaisega. Jällegi on üks mees oma unistused teoks teinud ning ehitanud tühjale maalapile üles täiesti arvestatava tasemega suusaparadiisi. Suuruse poolest ideaalne väikeste lastega perele.
Häkärinteet edulugu seisnebki personaalses suhtumises ja teeninduses. Jukka ütleb, et tal on suusahooajal ainult üks vaba päev ja see on jõuluõhtu. Kõik muud päevad on ta keskuses ning tema südameasi on see, et kõik kliendid oleksid rahul. Tõepoolest, keskuse peamajas on tehtud palju asju nii, et klientidel ekstra mugav oleks. Lisaks on seal suurepärase tasemega varustuse laenutus (kõik firma Atomic kaubad) ning ülejärve asuvad väga korralikud rendimökkid. Taseme poolest parimad, mis me selle õppereisi jooksul nägime. Väga hästi läbimõelud, avarad, mugavad ja hubased. Hetkel on majakesi vaid kuus (käesoleva talve jooksul ehitatakse juurde 30 tk!), seega on majutusega pisut kitsas.
Mõne kilomeetri kaugusel asub Revontuli hotell tohutu golfiväljaku ja ka umbes 30 mökkiga. Kuid vähemalt eesti kliendile ei soovita seal peatuda. Majad on renoveerimata, kitsad, kasutatud ja koledad.
Järgmisena külastasime taas spaahotelli - Fontana Keurusselkä. Ma nimetaksin veelkord seda pigem puhkekeskuseks või holiday resortiks põhjamaa moodi. Hotell asub imeilusas paigas, järve ääres mändide vahel, ümbruses kilomeetrite viisi matka- ja murdmasuusaradasid.
"Spaa" koosneb basseinist ja mullivannist ning ilmselt on kuskil nurgas jõusaal. Hotell on pisut väsinud ja ootab tubade renoveerimist järgmisel aastal. Kompleksi kuuluvad ka paarkümmend majakest, mis muidu olid ok, aga kuidagi väikesed ja ahistavalt kitsad. Järverannal asub mitu rendisauna ning eraldi majake tähtpäevade tähistamiseks ja pidude pidamiseks. Igatepidi sümpaatne ja kena koht, aga ma ei näe kahjuks suurt potensiaali Eesti turistile. Seejärel jäi teele Riihivuori suusakeskus, kes müüb end koostöös ülalmainitud Laajavuoriga. Ühe suusapiletiga saab sõita mõlemal mäel. Riihivuori nõuab ilmselt juba rohkem oskusi, sest nõlvad on päris järsud ning seal treenivat iga aasta Soome free style koondis. Suusakeskus asub Jyväskyläst 20 km kaugusel ja Helsingist 250 km kaugusel. Nõlvade arv: 8 + halfpipe/street/quarterpipe, kõik valgustatud, suurim kõrguste vahe 120 m, pikim suusanõlv 800 m, tõstukeid: 4. Üllatuslikult tuleb alustuseks auto/bussiga mäe otsa sõita, kus asub keskuse peahoone, restoran ja laenutus. Ning sealt samast võib hakata ka kohe laskuma. Tavaliselt on lihtsalt asjad vastupidi, et alustatakse ikka alt. Majutusvõimalused Riihivouril ootavad värskenduskuuri, praeguses seisus neid kellelegi ei soovita.
Ja viimaseks kohaks jäi Himos. Kõigi eelmistega võrreldes ikkagi kolossaalselt suur suusamaailm. Himos on Lõuna- ja Kesk-Soome populaarsemaid mäesuusakeskusi, mis asub Helsingist 220 km kaugusel. Nõlvade arv: 21 (13 Länsi-Himosel ja 8 Pohjois-Himosel) + super pipe/street, kõik valgustatud.
Suurim kõrguste vahe: 151 m, pikim suusanõlv: 950 m, tõstukeid: 15/1tooltõstuk (4 tõstukit tasuta). Minu arvates on Himos nagu tehisküla, nõlvade alla välule on ehitatud sadade kaupa majakesi. Need paiknevad rühmiti erinevate tüüpide kaupa, uuemad, suuremad, vanemad, väiksemad jne.
Paras põld, ma ütlesin. Oma suure uhke mökki juurest võib sul esimese tõstukini olla kõndida oma 500 meetrit. Keset küla asub paari aasta eest valminud megasuur pidusaal - Himos Arena, kus suusahooajal on kuuel õhtul nädalal pidu ja pillerkaar. Kujunduse poolest on see olnud paras pähkel, igaljuhul on miksinud disainerid diskosaali, jahikabineti, pubi ja kristalllühtrid. Väga omapärakuline. Igal juhul oled sa Himosel osa kombinaadist. Vot selline lugu. Mulle Soome tegelikult väga meeldib.
No comments:
Post a Comment