15.5.08

Söögikohad, kuhu enam minna ei taha

Ma pean kurbusega teatama, et peaaegu üle päeva tuleb juurde neid söögikohtasid, kus ma varem käisin rõõmuga, kuid nüüd püüan edaspidi eemale hoida. Tundub, et majanduslangus annab tunda ka selles äris, sest hinnad menüüs muudkui tõusevad, aga roogade kvaliteet langeb all arvestuse.
Siin on nimekiri viimastest pettumustest:

- Cafe Muah, Kaubamaja alumisel korrusel
Kui varem oli nii, et kui tahtsid midagi head süüa, aga ei osanud mujale minna, siis Muah oli suhteliselt kindel valik. Teenindust ei ole seal kahjuks juba ammuilma olnud, aga vähemalt söök oli hea. Paar päeva tagasi lõunal käies sai aga selgeks, siia ma enam rohkem ei tule. Minu tellitud salat koosnes närbunud salatirootsudest ning salatikaste oli kahtlustäratavalt sarnane kaaslase tellitud supile. Kogu üldmulje oli nii kehv, et võttis igasuguse isu sinna taas minna ära.

- Restoran Turg, Mündi tänaval
Sai meile vahepeal pärs populaarseks lõunal käimise kohaks, sest seal pakuti ülimaitsvat lõunabuffeed, mille eest said maksta kaalu järgi. Lõunaroogade kvaliteet on aga nüüdseks taas kurblikult allapoole arvestust langenud, nii et viimasel külastuskäigul tuli vaid tõdeda, rohkem pole mõtet siia tulla.

- Restoran Elevant, Vene tänaval
Siiani olnud üks lemmikuid, mõnusa interjööriga ja maitsvate india söökidega armas pleiss. Ei enam. Ma natuke kahtlustan, et seal on uued omanikud tulnud. Söögisaale oleks justkui värskendatud, kasutades Koduextrast ostetud ersats-sepis-mööblit. Mõjub kuidagi ebakohaselt selles interjööris. Menüüd on lastud uued trükkida. Ja hinnad on muidugi tõusnud, mis kole. Noor teenindaja oli nii uimane nagu oleks eelmised viis ööd pidu pannud ja seniajani mingi narkolaksu all. Sööki tuli oodata üle poole tunni (üks roogadest oli päevapraad), siis toodi üks ja käidi vabandamas, et teine söök tuleb hiljem. Kui me leiba juurde küsisime, öeldi, et ei saa, jne.
Ma ei viici kõigest enam kirjutadagi, sest see oli nii tobe, et kurbustundega lahkusime restoranist nentides, tagasi siia pole mõtet tulla.

- Brezza del Laguna, Järve keskuse teisel korrusel
On pikka aega olnud minu kodulähedane lemmiksöögikoht. Seal olid lihtsalt nii mõnusad ja maitsvad Itaalia toidud. Nädalavahetusel tuligi isu millegi sellise järele, aga mida ponud, seda polnud. Menüü on muutunud vaesemaks, hinnad on tõusnud, liha kõrvale peab 25 krooni eest ostma lisandi jne. Lugesime menüüd mitu korda läbi ja ei osanud lihtsalt mitte midagi tellida. Läksime lõpuks sushi peale, sest Brezza kiituseks peab ütlema, et vähemalt sushit teevad nad endiselt väga hästi ja hea hinnaga. Sushit tellin ma sealt kaasa edaspidigi. Aga muu menüü osas ei ole kahjuks põhjust tagasi minna.

- Attimo, Peterburi maanteel
Kui ma eelmisel korral seal käisin, olin täiesti vaimustuses, sest söök oli lihtsalt nii nii super. Attimo on väike urgas Lasnamäe trammide lõpp-peatuses. hästi lihtne ja hästi itaalialik, aga selles ongi alati peitunud tema võlu.
Seekord tellisin eelroaks baklazaani-mozarella torni, mis oli talutav, aga tomat oli Eesti talvele omaselt nii maitsetu, kui üldse olla saab. Sellest väike pettumus. Pearoogadeks otsustasime mõlemad võtta pastat, üks mereanni risotto ja teine mereanni spagetid. Paljalt selle mõtte peale hakkas juba ila tilkuma, sest mereanni pastad minu mälestustes on sellise mõnusa vohava merelõhna ja safranimaitsega.
See, mis meile ette toodi, oli aga mingi ketsupises vees leotatud makaronihunnik koos paari sügavkülmutatud kaheksajala tükiga. Nii risoto kui spaghetti täpselt ühesugused, tehtud justki üleeilse guljashi või supipõhjast. Ma ei ole nii ebameeldivat pastat ammu söönud. Ja kui aus olla, siis mul oli Attimo pärast natuke piinlik. Samas on Attimos endiselt suurepärane vahetu teenindus ja mõnus õhkkond, et vähemalt sellele kohale olen ma nõus veel ühe võimaluse andma.

No comments: