Estonian Airi Milano lennul (mis muuseas loomulikult üle kolme tunni hilineb) ongi peaasjalikult suusatajad. Ja Enn Pant, kes sõidab Tallinki uut laeva SuperStari Itaaliast Eestisse tooma. Laevareis tagasi pidi kestma 9 päeva. Malpensal ootab meid buss ning õhtupimeduses kestab sõit Cerviniasse üle 3 tunni. Esimesed poolteist mööda kiirteed ja teine poolteist mööda kitsukest mägiserpentiini muudkui üles ronides. Peatusime Cervinias hotellis Joli, mis ametlikult kandis 2 tärni, aga oli igati korralik, puhas ja väga hea majutusasutus.
Teisel päeval algas siis ametlik suusapäev. Hommik oli hirmus udune ja tuisune, kuidagi ei kiskunud mäkke minema, aga pikapeale pilved hajusid ning päike tungis välja. Panime Kataga suusad alla ja läksime.
Siinkohal ma pean mainima, et mulle meeldis siiski Soomes suusatamine rohkem. Seal oli lumi kuidagi pehmem, rajad laiemad ja sõitmine stressivabam. Kata julgeski ainult mõned korrad mäest alla lasta ning vahepeal käis künkal olevas baaris Jägermeistriga julgust kogumas. :)
Ega peale suusatamise ja baaris passimise sellises külakeses midagi teha ei ole, seega istutigi enamus ajast lugematutes joogikohtades. Suusatamise vahepeal, peale suusatamist, enne õhtusööki ja peale õhtusööki jne. Mul tekkis lõpuks juba motoorne rahutus sellest lõputust mitte midagi tegemisest.
Teisel päeval võtsime lombaka reisiseltsilise Andrese kaasa ning sõitsime gondlitega nii üles välja kui sai. Kõige kõrgemale sai Monte Rosa platoole, 3480 m kõrgusele, kus ulus tuul, keerutas tuisk, külma oli -16 kraadi ja ma ei saa üleüldse aru, miks keegi sinna suusatama ronida tahab. Hambad hakkasid plagisema ja tuul tahtis põsed punaseks peksta.
Istusime natukene kohalikus baaris ja siis alla tagasi. Nii umbes 2300m kõrgusel oli selle eest väga mõnus ja tuulevaikne, päike paistab ja lumi sillerdab. Mitmed olid tulnud lamamistoolidele kas lugema või isegi heegeldama.
Õhtul läks jälle peoks ning rühmajuht ostis alustuseks 5 liitrise kohaliku veinipudeli, sellise hästi suure. Sellest kauaks ei piisanud. Lahkusiem lauast, kui üks seltsilistest Kata punase veiniga üle valas.
Järgmisel päeval oli ärasõit alles kell pool üks päeval, suusatama ei jõutud aga et ajaga polnud muud ka teha, siis istuti muidugi jälle baaris. :)
Tagasisõit oli tüki huvitavam, sest päevavalges olid näha kõik need kaunid kohad, mis pimeduses nägemata jäid. Tallinna lend väljus õigeaegselt ja õhtuks olimegi kodus. Sellest reisist sellises seltskonnas minu jaoks täitsa piisas 4 päevaks. Reisikorraldajaga minnes on pakettreisi pikkus tavaliselt 8 päeva, aga siis peab ikka tõesti tõsine suusatamine olema. Ma eelistaks ka mingeid muid huvitavaid tegevusi või vaatamisväärsusi lisaks baaridele. Aga muidu oli absoluutselt igati tore ja ma arvan, et võin täitsa vabalt teinekordki niimoodi reisile minna.
Fotod
* - Alpi Kann sellepärast, et mu paremal kannikal on umbes 7 cm läbimõõduga tumelilla Alpidest saadud sinikanunnu. :P
No comments:
Post a Comment