Hohohooo, sõidutundides tekkis mul kahekuuline paus. Kõigepealt tulid jõulud, siis jaanuar ja siis oli juba Tourest ja no kussa seda pealehakkamist võtad. Aga nüüd on mul pealehakkamine jälle tagasi ning uue õpetajaga seitsmendas sõidutunnis käidud!
Uus sõiduõpetaja osutus väga positiivseks üllatuseks. Venelanna Nadezda on vanuselt vast kuskile 40 kanti, hästi rahuliku ja sümpaatse häälega, kannatlik, sõbralik ning räägib, seletab ja õpetab sõidu ajal.
Kõigepealt viis Nadezda mind jalgpalliareena kõrvaale platsile ja ütles, et näita, mis sa oskad. Noh, et sõida kaheksaid jne. Siis ta arvas, et ma natuke oskan sõita küll ja läksime tänavatele. Natuke seal samas Kristiines tiirutamist, ja Kerttu, ma sõitsin su majast mööda, umbes kolmveerand üheksa ajal! ;) Siis Vineerisse, tagasi Pärnu maanteele, üle viadukti, Tondile, üle raudtee ülesõidu paremale, siis kusagilt Mustamäe poole, siis Ehitaja tee ringile, Akadeemia teele ja nii edasi Krisitiine keskuse juurde, kus me lõpetasime. Hiuhhhhh! Kõige hullem oli üks vasakpööre, ma ei mäletagi enam kus, kui tuleb poole ristmikupeale välja sõita, vastutulijad läbi lasta ja alles siis pööret jätkata. Ma pole varem nii teinud, see tundus sutsu õõvastav. Ja tahavaate peeglisse vaatamine on ka juba harjumuseks saanud, aga küljepeeglid ununevad veel küll ära. Noh, et sinna peaks ka vaatama, näiteks mingeid va ümberpõikeid ja pöördeid tehes. Nadezda arvab veel, et ma pidurdan liiga hilja. Et kui näed, et ees tuleb seisma jääda, siis peab juba paarsada meetrit enne jala gaasilt ära võtma ja sujuvalt pidurit tallama. Mulle endale tundus küll, et ma olen suht sujuv pidurdaja, aga ju siis mitte piisavalt. Järgmine tund on reedel!
No comments:
Post a Comment