Mis parata, heaoluühiskonna mõjud. Ausalt öeldes, mul on juba mõnda aega olnud tõeliselt villand saastast teenindusest. Ei, vabandust, nii oli leige.
Õige oleks: viimasel ajal ajab vilets teeninduskultuur mul täiega sita keema.
Ma tegin paar nädalat tagasi Tallinna ühest shokolaadikohvikust natuke suurema ostu.
Mingi tehnilise viperuse ja torbikust müüja koostöös õnnestus mul ostu eest maksta kolmekordselt. Kuna ma järgmisel päeval sõitsin reisile, siis polnud võimalik arveid kontrollima hakata, niisiis tegin ma seda umbes nädala pärast. Helistasin kohvikusse. Alguses oli kõik kena ja mulle lubati, et paari päeva jooksul on raha arvele tagasi kantud. Täna sai sellest umbes poolteist nädalat mööda, aga mingit raha pole kantud, niisiis helistasin uuesti. Kõigepealt sain sõimata, et miks ma pole ise panka avaldust kirjutanud. Kurat! Siis selgus, et see, kellega ma räägin, on tegelikult kokk ja ei tea asjast midagi. Ma nõudsin ettekandjat ja pärast kuramuse torisemist lõpuks sain, aga suhtlemine oli selline, et ma hakkasin juba vaikselt ärrituma. Ettekandja võttis toru ja ma seletasin, kes ma olen.
"Sa pidid ju eelmine nädal helistama".
"Mul ei olnud kahjuks võimalik."
"No, okei. Milles asi?"
"Pank ei ole mulle raha tagasi kandnud, nagu te lubasite".
"Aa, kuule, juhataja tuleb meil millalgi tööle, siis ma räägin taga."
"Kas ma annan oma telefoninumbri, et te saaksite tagasi helistada?
"Ei, kule, mul on juba olemas!"
Fuckkkkkk! Kui sul on mu number olemas (ilmselt ma siis andsin), miks sa kurat ise ei helista, kui sa tead, et selle tagasimaksega on probleeme, fuck?
Ja mis te arvate, kas keegi täna helistas mulle tagasi, fuck??? Loomulikult mitte!
Kui nad kasutaksid minuga suhtlemisel vähegi viisakamat tooni, siis mul ei oleks mitte mingit probleemi olla tolerantne ja arusaav igast tehniliste viperuste ja venitamise pärast. Aga see on nii masendav!!!!!!!!!!
Umbes pool tundi peale seda kõnet, tuli meelde helistada juuksurisse.
"Tere! Ma sooviksin aega kinni panna! Kas reedel saaks?"
"Ei." (maailma kõige ükskõiksema häälega)
"Okeeei, aga kas neljapäeval on aegu?"
"Ei."
Fuckkkkkkkk! Ma helistan ilmselgelt sellepärast, et ma tahan aega saada, eksole?!
Miks ei võiks sa mulle sisse öelda, millal teil on vabu aegu? Näiteks " Kahjuks, neljapäeval ja reedel on kõik ajad kinni, aga kas te esmaspäeval kell kolm saaksite tulla?"! Okei! Teil ei ole järelikult mu raha vaja, jah? Teil on kliente ilmselgelt üeliia?!!!!
Ja ausalt, ega meil reisibürooski kohati parem lugu ei ole.
Tundub, et mõni lausa pingutab, et klient oma rahaga mujale jookseks. Klient oli saatnud päringu, et soovib broneerida rongipiletid Moskvasse 9. jaanuaril. Ja mis me vastame?! Tere, aga kahjuks neid pileteid ei ole enam! Teate, ma ei usu sellistesse vastustesse. See on samamoodi nagu juuksur. Ilmselge, et klient tahab Moskvasse jõuda, eks ole? Okei, kui rongipileteid ei ole, siis me pakume talle alternatiivi näiteks lennupiletite näol või vähemalt küsime, et kas teda huvitaks ka lennupiletite variant, eks? Või pakume kuupäeva, millal on rongipiletied!
Ma olen sellest lihtsalt väsinud.
Sellest lokkavast lollusest.
Palun vabandust.
No comments:
Post a Comment