Peale esimest kahte sõidutundi arvab minu sõiduõpetaja Sergei, et edaspidi läheb meil ikka väga hästi, aga tagurpidi ei lähe kohe üldse. No pole ka ime! Edaspidi on mul põlluvaheteedel sõitmisest kogemus olemas, samas, kui tagurdasin ma esimest korda Alicantes golfiväljakul baggi parkides, aga ma kahtlustan, et see ei lähe arvesse. Nii et pole ime, kui esimest korda elus hakkad tagurpidi slaalomit sõitma ja kohe välja ei tule. Onju?
Sõiduõpetamise juures häirib mind veel natukene juhendamise meetod (aga see ei ole ilmselt mitte ainult Sergei viga, vaid üldine) - see, et õpetaja koguaeg ütleb, nüüd sõidame otse, nüüd paremale, nüüd otse, nüüd vasakule. Minu arvates tekitab see sellise õpitud abituse tunde, et kui õpetaja vait jääb, siis ei oskagi enam kuhugi sõita või keerata, sest keegi ei juhenda. Niimoodi ei harjugi ju ise liiklust jälgima, sest ootad koguaeg korraldust ja usaldad õpetajat pimesi. Eile räägiti teooriatunnis ka, et eksamil võidakse vabalt öelda, et keera vasakule, aga kui sa allud korraldusele, siis on kohe vale, sest tegelikult sellest kohast keerata ei tohi jne. Ma ei saa täpselt aru, miks selline kärukeeramine vajalik on, eriti kui õpetamisprotsess soosib kõrvalistuva autoriteedi kuulamist. Ma eelistaksin, kui ta ütleks mulle, et sõida nüüd sinna sealt kaudu ja siis sõidu ajal juhendab, mida va veel tegema peaksin. Et juba alguses rohkem oma peaga mõtlemist harjutada.
No comments:
Post a Comment