5.9.07

Hundilugu

Selle loo saatis mulle täna tegelikult Olkas, kes oli omakorda seda lugenud ühest teisest blogist.

---
Ühel õhtul jutustas üks vana indiaanlane oma pojapojale võitlusest, mis käib inimeste sees.
Ta ütles:"Mu poeg, lahing käib meis kõigis kahe hundi vahel.
Üks on kuri. Selles on viha, kadedus, armukadedus, kurbus, kahetsus, ahnus, upsakus, enese haletsus, süütunne, vimm, alaväärsus, valed, kõrkus, üleolek ja ego.
Teine on hea. Selles on rõõm, rahu, armastus, lootus, selgus, tagasihoidlikkus, lahkus, heatahtlikkus, empaatia, suuremeelsus, tõde, kaastunne ja usk."

Poiss mõtles öeldu üle natuke ja siis küsis vanaisalt: "Aga kumb hunt võidab?"
Vana mees vaatas mõtlikult last. "See, kumba sa rohkem toidad".
----

Pühapäeva õhtul käisime Ülemiste keskuses. Tagasi sõites, mööda pimedat Järvevana teed, ma peaaegu karjatasin. Tee ääres oli pikali maas inimene, käed-jalad laiali.
Me ei peatunud. Keegi ei peatunud. Kiirus oli suur.
Oliver helistas politseisse ja seal öeldi, et patrull on juba teel. Aga ikkagi. Mitte ükski uudistekanal ei maininud sellist juhust. Ju siis läks kõik hästi? Mõni jota väsis niisama tee ääres ära? Mis siis, kui keegi oleks tõesti abi vajanud? Kas oleks abistajaid olnud? See trummeldab mul siiamaani peas.

Homo homini lupus est.
Inimene on inimesele hunt.

No comments: