23.2.07

Seltsimehed unetud!

Ma ei tee nalja, mind vaevab unetushaigus.
Juba nädal aega pole magamine olnud päris õige magamine. Ükskõik, kui väsinud ma olen (ja ma olen rõvedalt väsinud), öösel magada ei saa. Igal õhtul teki alla pugedes luban endale: täna ma magan! Aga mõtted lippavad muudkui omi radu ja uni on õhkõrn nagu udu.
Ma unistan sellisest ööst, kus ma õhtul lähen voodisse ning kaotan teadvuse hommikuni. Ma unistan unenägudest, millele ei pea kaasa mõtlema. Ma unistan ärkamisest sellise tundega, et raske on üles tõusta. Ma unistan magamisest!

No comments: