City Break 2006

Hellou-hellou!
Viimasel ajal jääb mulje, et ma ainult reisipealt viitsingi siia kirjutada.
Kodumaal tööd on nii palju, teate ju küll! ;-)
Aga ma olen siis Helsingis ja osalen teistkordselt toimuval linnareiside, mis on uus kõva trend turismibisnisis, messil City Break 2006.
Helsingis on käes südasuvi ja see tekitab siia mingi erilise fiilingu. Väljas käies tundub, et oleks nagu kuskil vahemeremaal, inimesed on kuidagi eriliselt säravad (aga võibolla on see ka higi, mis nende palgetel peegeldub :P) ja evatavaliselt ülisõbralikud. Mulle Helsingi niimoodi täitsa meeldib. Kui mul on rohkem aega ringi vaadata ja kui ma sattun sellistesse kohtadesse, kus varem pole olnud. Näiteks Wanha Satama Exhibiton venue, mis võiks absoluutselt olla üks hubasemaid messikeskusi maailmas.
Mess on alanud päris töökalt. Ma olen täna poole päeva jooksul saanud 28 visiitkaarti (means - kohtunud 28 inimesega) ja homme on kohtumised veel terve päeva. Kohtumisi on olnud seinast seina - kasulikke ja niisama vahutamisi. Ma ei tea, kas seda võiks saavutuseks pidada, aga ma olen täna välja kaubelnud kaks päris kõrget komisjoni.
Ma pean tunnistama, et Estraveli suurus annab vahel päris suuri eeliseid. Mõnedega on päris naljakas. Üks konsolidaator võttis mind vastu pikka näoga ja rääkis kiiresti ära oma jutu. Siis me jõudsime meie numbriteni, härra elavdus sekundi pealt ja kogu jutt tuli hoopis teise nurga alt. Pluss soliidne komisjon. Aga mul on neid vaja ka.

Õhtul leidsin pisut aega poodidest läbi lipata ja selle tulemusena võib järeldada kahte asja:
-ka Helsingis ei müüda pükse
-selle eest müüakse väga palju väga normaalseid kingi
-kõikidel Soome naistel on sama jalanumeber, mis mul, sest kõikide normaalsete ja ilusate kingade just see number oli kõikides poodides otsas. (Vähemalt on see mulle lohutuseks, et viga on ikkagi päris rumalates kodumaistes kingakaupmeestes, kelle valik ei kõlba lehma saba alla ka. )

Homme sõidan Lapimaale!