Vahel ma mõtlen seda tõsiselt, et ENTK peaks end põlema panema!
Ühele minu Teeviida eksponendile on saadetud arvet tellitud teenuste kohta alates 4. novembrist. Arve on olnud KORDUVALT valesti tehtud. KORDUVALT.... oleme me selle üle vaielnud ENTK finantsgeeniustega, et EU 6 direktiivi kohaselt ei pea sellele arvele märkima käibemaksu. Errrrrrrrr... Täna tuli SSE-st mulle jälle kiri, et SORRY, aga mida te teete, see arve ei KÕLBA JÄLLE.
Errrrrrrr......errrrrrrrrr..........errrrrrrrrrrrrr. Isegi Kaire helistas mulle ja vabandas,
Nii lühikese aja jooksul nii palju äärmusest äärmusesse kõikuvaid emotsioone kurnavad lihtsalt ära.
Ehk siis, eile peale tööd oli tore, sest me saime Olkasega kokku (tal oli esimene tööpäev :D) ja tegime korraks romantikat. No ma ei tea, see Kehrwinde kohvik ei ole tegelt eriti romantiline, kui aus olla ja ma sõin liiga palju sokolaadi, nii et see ajas juba üle ääre (kampsuni peale). Aga tore oli ikkagi ja emotsioonid olid selles heas äärmuses.
Ja siis ma läksin koju ja Antiga metsa ja kaotasin oma koera ära. Ning emotsioon kaldus sinna paanikaosakonna poole. Õigemini, Ant oli lahtiselt ja kui üks suusataja tuli kiirete tõugetega, siis kutt pani lihtsalt teises suunas liduma. Ja suusataja ei jäänud seisma ka (no, miks ta oleks pidanudki, eks?!) Ja nii ma seisingi järsku keset metsa ilma, et oleks koera haisugi olnud.
Lihtsalt ei olnud ja ei tulnud ka. Ja siis ma kõndisin tagasi ja karjusin ja vilistasin ja kujutasin ette, kuidas ... Ja siis ühel hetkel kuskil teisel pool metsa, ilmus ta lihtsalt puude vahelt välja .... Täiesti jube-jube-jube, et seda kunagi enam ei peaks minuga juhtuma!
Nii et kui ma lõpuks koju jõudsin (Lotalt käisin ka veel läbi), siis ma olin täiesti kurnatud.
No comments:
Post a Comment