Suvel on Ötztali org pühendunud seiklusturismile, millest ma olen varemgi kirjutanud. Talvel digimuutub kogu sealne maailm suusateemaliseks. Tillukesed pausid hooaegade vahel novembris ja aprillis on jällegi periood, kui kõik hotellid ja restoranid on suletud.
Kui sul ei ole just muidugi tervet luksuslikku puhkeküla isiklikus käsutuses, kus kuuvalgel läbi murul kuhjuvate kastanilehtede hommikumantliga peahoones asuva sauna poole sahistada. Või päeval omaniku teismelise retriiveriga mägedes jalutamas käia. Welcome to the Nature Resort!
Sügis Alpides on imeilus. Selges sinitaveas särab päike ning mäekülgedel vaheldub veel rohetav maastik kollase-pruuni kirjute puudega. Lageda maa kodanikuna käin pidevalt ringi pea kuklas, et vaateid imetleda ja värsket alpiõhku sisse ahmida. Natuke naljakas tundub see kausis elamine - sa ju ei näe kunagi oma orust kaugemale. Äkki teisel pool on toimunud marslaste rünnak või veeuputus?!
Ehk just sellepärast ongi mägikülade puhul tegemist vägagi kokkuhoidvate kogukondadega. Amprosi perekonnapea Lois räägib naljaga pooleks, kuidas ta on oma tütardele lapsest saadiks teinud selgeks: tee oma elus, mida tahad, aga ära tee üht - ära too koju meest järgmisest külast või järgmisest orust. Isa hoiatustest hoolimata on Katharina ja Julia peigmehed just nimelt pärit naaberküladest. :)
Sotsiaalne elu toimub hooajaväliselt ainult hoolikalt peidetud kohalikes kõrtsides. Need on vanad võõrastemajad, mis on ajaloo vältel olnud teelistele peatumispaikadeks ja omadele kogunemiskohtadeks. Allkorrusel kõrtsitoad, üleval külalistetoad ning tagapool pererahva elamine. Veel praegugi on mitmed sellised majad samade perekondade käsutuses. Kuigi ärina see enam otseselt sisse ei too, hoitakse käigus vanu traditsioone ning avatakse uksed külalistele. Nii võib vabalt sattuda õlleklaasi taha ajal, mil perekond ise kõrvalsaalis õhtust sööb ning käigu pealt külalisi teenindab. Nii kaua, kui nad veel jaksavad, nii kaua see veel püsib. Aga juba tuntakse muret põlvkondade vahetumise pärast, kes küll sellise majapidamise üle võtab...
Üldsegi on katoliiklikus Austrias pereväärtused ääretult kõrgele seatud. Sinu pere on sinu kindlus ning kõik rabavad tööd, et järeltulevatele põlvedele paremat elu garanteerida. See sama Amproside pere alustas äri tillukese kämpinguga, millest on nüüdseks välja kasvanud luksuslike majakestega looduslähedane puhkekuurort, seikluslaager ning paari nädala pärast peaksid valmis saama veel uued ehitised kuurorti kasvavate vajaduse rahuldamiseks.
Seikluslaager ning selle juurde kuuluv Jump In baar on mõeldud noortele, kes ei taha majutuseks kulutada liiga palju raha, aga otsivad siiski mugavaid ja mõnusaid võimalusi. Kämpingud on disainitud nii, et seal oleks sõpruskonnaga võimalikult lahe äraolemine, kõik on lihtne, aga hästi läbimõeldud ja puhas. Selle kontseptsiooni rajas Lois oma vanemale pojale, kes asjaliku noormehena nüüd ise kõiki neid noorteasju ajab.
Lisaks sellele kuulub perekonnale Ötztali oru seiklusturismikeskus - FeelFree Adventures raftingu, canyoningi, mägironimis ja rattasõidukeskus. Amprosi pere noorimat poega Floriani huvitavadki “sööstlaskumine jalgrattal” ja videokunst, nii et tema pärusmaaks on FeelFree seiklustest reklaamfilmide tegemine.
Seal samas Alpides ringi sõites on kõik nii mõnusalt tiroolipärane. Asulates uhkete maalingutega elumajad ning 100aastastena näivad abihooned. Modernseid ehitisi näeb haruharva ning Lois kommenteerib seda selliselt, et on omad põhjuseid, miks mägede pojad oma majasid teatud viisil ehitanud on. Moodsate majade omanikel pidid juba paari aasta pärast tekkima probleemid katuse ja küttesüsteemidega. Tänavatel käivad inimesed ikka rahvuslikke riietega (isegi noored kannavad nahast põlvpükse uhkusega) või siis vastupidi high-tech ilmastikukindlalt.
Kui naaberorg Sölden on novembris oma suusahooaja juba liustikul avanud, siis Ötztal naudib veel paar nädalat rahu.
Sügis Alpides on vaikne, aga mõnus.
No comments:
Post a Comment