Selle filmilõigu vaatamine tekitas kergeid värinaid ja tuletas meelde neid põhjusi, miks Põhjala minu jaoks nii äge on.
Ma olen Lapimaal virmalisi näinud kahel korral, viimati selle aasta märtsis, kui mootorsaanidega Venemaal olime. See oli see esimene õhtu, kui ilm ära pööras ja rada lume alla mattus ning ma keset keskööd oma saaniga kusagil pimeduses üksinda kinni jäin. Ootasin, et poisid mulle järgi jõuaksid ja seal nad siis olid, tantsisid üle taeva.
Kustuta tuled ära, pane kõlarid sisse ja video käima:
No comments:
Post a Comment