Päikesevann

Kuis kõliseb ja kohab põllulaine,
ta kaldal lokkab kõrge rammus hein
kui lilletikandustest läikiv sein –
siin alasti ma laman, päikest ihkav naine.

Näe, mesilased sumisedes tooma
on tulnud õitelt lõhnavatelt mett,
mind imetlevad nagu imelooma;

Ja liblikad mul suudlemas on kätt,
ning viljakõrte käharuse alt
mind rukkilille sinisilm kaeb ihkavalt.

(M.Under)