Paari sõnaga paarist restoranist

Oma arvukate väliskülalistega on mul viimasel ajal olnud kaks värvikat restoranielamust restoranides Must Lammas ja Kuldne Notsu. Esimene neist pakub roogasid Kaukaasiast ja teine meie kohaliku kulinaaria hõrgutisi.

Must Lammas on olnud tegelikult läbi aegade mu lemmikrestorane ning külaliste puhul kindla peale minek, ma pole kordagi veel pidanud pettuma. Seekord veeretasin mõtet küll ühe, küll teise luksusrestorani suunas, aga valiku tegin lõpuks ikka Lamba kasuks, sest hoolimata suhteliselt olematust sisekujundusest (üks vaip seinal), on seal äärmiselt mõnus ja intiimne õhkkond. Väike restoran, vähe inimesi ja head toidud. Ka seekord täielik täistabamus, härrad ja prouad Norrast olid puhtas vaimustuses. Ka söögid olid endiselt head, aga ma igaks juhuks kirjutan endale meeldetuletuseks, et loomaliha punase veini kastmes ma enam seal ei võtaks, menüüs on tunduvalt paremaid pearoogasid. Ühtlasi on nad vahetanud granaatõunamahla ilmselgelt odavama vastu välja, sest varem tummine vedelik on nüüd kergelt granaadine morss. Aga see selleks. Ma olen ka kahevahel meie õhtusöögi lõppunkti osas, kui ettekandja arve tõi. Kuna inimesi oli palju ja tellitud asju palju, libistasin silmadega tellitu üle ning nagu võluväel oli meie arvele lisandunud üks veinipudel. Mine sa võta kinni, kas tegemist oli näpu veaga või tahtliku provokatsiooniga. Vabandusi me noore daami käest igaljuhul ei kuulnud ja see jättis asjale kuidagi halva maigu. Tõenäoliselt ma lähen siiski sinna sööma ka tulevikus.

Kuldsesse Notsusse viisin sööma kauged külalised Taimaalt, kes tahtsid proovida midagi traditsioonilist. Notsu interjöör on tegelikult haruldaselt helge ja armas. Tai ärimees Santi sattus sellest suisa vaimustusse ja lubas samasuguse ka Taimaal turistidele avada. ;)
Samas, söögi osa oli täielik pettumus. Tellisime suure vorstivaliku ja lambaliha.
1. See oli kõige vastikum verivorst, mida ma olma elujooksul olen söönud.
2. See lammas oli nagu saapatald ja ma jätsin suurema osa järgi.
3. Täiesti maitsetu hapukapsas.
Kuidas nii saab, ei saa ma aru. Hinnad on restoranis nii krõbedad, et tahaks natukenegi midagi erilist saada. Näiteks, et ketsupi asemel pakutaks hapukoort või pohlamoos oleks päris, mitte poest ostetud või ma ei teagi. Need Eesti toidud on kindlasti kauge välismaalase jaoks pisut veidrad ja ega ta neist õieti aru ei saa, aga ometi saaks ju seda kõike pisut paremini teha. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ma kunagi veel Kuldse Notsu restoranis käima peaksin või kellelegi seda soovitaksin. Ma ise teen igaljuhul paremini süüa.