Vanad katkised majad

Pühapäeval käisime Eesti Arhitektuurimuuseumis. Keldrisaalis on parajasti näitus "Lammutatud Tallinn 1991-2008" Jüri Ojaveri installatsioonidega ja Karin Hallas-Murula fotodega Tallinnas lammutatud hoonetest.

"Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnavalitsus antud välja üle tuhande lammutusloa ehitise täielikuks lammutamiseks. Kesklinn paistab läbi, avanenud on vaateid, mida kunagi varem olnud pole. Tühjadest platsidest on saanud ajutised autoparklad ning keegi ei tea, kui ajutiseks need jäävad.
See on näitus nende majade saatusest, millel edu-Eestis pole hästi läinud. Märkamatult on majadesse hakatud suhtuma nagu tarbekaupa, kulub natuke – ja juba visatakse prügimäele. Lammutamises on alati midagi fataalset ja kurba, eriti kui lammutatakse elumaja, kellegi kunagist kodu."

Hea näitus oli, mitut maja nagu hästi ei mäletanudki enam, siis oli nagu jällenägemise rõõm. Ja teisalt, väga kurb näitus oli. Hinge tekkis rusuv tunne ja oleks tahtnud korraks nutta, sest nii palju ilusaid maju oli lihtsalt buldooseriga kokku lükatud. Küll on jäänud nad ette pilvelõhkujatele, küll ostukeskustele, küll bensiinijaamadele. Kõige rohkem on mul kahju Pääsukese tänava kandist, mis võeti maha siis, kui Ühispanga Tornimäe maja ehitati. Seal olid imeilusad pitsise puitdekooriga elamud, üks uhkem kui teine. Kurb.