Hotelli koduleht juhendas ka kenasti lennujaamast omal käel kohale jõudma - rongiga ja siis 10 minutit jalutuskäiku. See jalutuskäik oli üsna juba, ma pean mainima. Vaatasime kaardilt otsetee välja, aga ei osanud arvestada, et tee kulgeb kahe kiviseina vahel ning kaardi peal näha olevate paraleeltänavatega sellel otseühendust ei ole.
Hotell iseenesest näeb juba kodulehel välja nagu superdisain.

Kohapealne effekt nii võimas ei ole, va ehk restoran, mille me ristisime kohe Apple töötajate śööklaks. Hommikusöök samas ei olnud eriti mitmekülgne ja jättis pigem nõutuna leti äärde seisma, et mida ma nüüd võtan.
Tuba oli tagasihoidlik, aga humoorikas. Sest vineerseinade abil oli ühte suurde tuppa ehitatud 3 väiksemat tuba - esik, kitchenette, elutuba ja magamistuba. 2 telekat eelmisest sajandist. Suhteliselt suur rõdu vaatega ehitusele. Vannituba meeldis ning selle asja, mille nimi inglise keeles on amenities, valik. Ma pole varem olnud hotellis, kus pakutakse sulle kohe ka silmaklappe ja kõrvatroppe. Väga tähelepanelik nendest. :P Kui aus olla, siis ma ei oska seda kuidagi kasulikumalt isegi kirjeldada. Mingit suurt muljet lihtsalt ei jätnud. Kui väga suurt häda ei ole, siis tagasi ei läheks.
No comments:
Post a Comment