Libe Ribe

Käisin täna restoranis Ribe. Üsna meeldiv kogemus oli. Vene tänava poolsest aknast vaadates paistab restoran nagu tavaline keskmine sohvabaar, aga juba sees olles oli täiesti sümpaatne keskkond. Minu arvates on eriti põnev lai trepp, mis restorani keskelt alumisele korrusele söögisaali viib.
Klass omaette on Ribe teenindus. Mulle ei meenu küll lähiminevikust teist nii meeldivalt sõbralikku, vahetut aga diskreetset teeninduskogemust. Üks kolleeg, kes Ribe võlud juba varem avastanud, rääkis, et ta oli heast teenindusest lausa nii pöördes olnud, et tahtis tänutäheks lilled saata.
Menüü on suhteliselt klassikaline, aga paljulubav. Kõige rohkem on perioodika kaudu kiita saanud eelkõige Ribe pardiroad. Parti on menüüs mainitud päris mitmel korral ning minu kõunakaaslased, kes seda endale vastavalt eelroaks või pearoaks tellisid, olid väga rahul. Mina alustasin söömaaega aurutatud sinikarpidega Muscadet´i leemes, mida võib süümepiinadeta ülistada. Sibulatega leem oli äärmiselt maitsev ning karbid meeldivalt värsked. Pearooga valides olin kahevahel, kas tellida väga ahvatlevalt kõlav võis praetud lestafilee köögiviljapolenta ja konjaki-safranikastmega või veise sisefilee ja juurvilja raguu krõbeda kartulilehiku ning Rioja-veinikastmega. Kuna ka kolleegid olid lesta suhtes uudishimulikud, siis otsustasin traditsioonilise medium-rare filee kasuks. Tuleb mainida, et lauda toodud lest tundus ülimalt maitsev ning kolleegide mõmina põhjal tuleks seda teinekord proovima minna. Veisefilee ei olnud parim, mis ma seni saanud olen, medium-rare kohta võib-olla pisut liiga toores, meenutas pigem täielikult rare'i. Aga siiski maitsev. Ma tahaksin eraldi ära märkida ka leivakorvi, kus olid 4 erinevat sorti värskelt küpsetatud kukleid. Lausa suurepärased.
Olles joobunud maitsvatest toitudest ja sarmikast teenindajast otsustas seltskond ka magustoitude peale välja minna ning ei pidanud kahetsema. Telliti soe õunakook kalvadose jäätise ja sõõmu Põltsamaa Kuldse 1992-ga, soe šokolaadikook mündikastmega ja brüleekreemide trio. Ma võtsin šokolaadikoogi, mis lauda tooduna tundus kurblik tordikõik, aga maitses ülihästi ning oli eriliselt hõrgu ja pehme konsistentsiga. Kuid neelud käisid ka kreembrülee järele, sest see toodi lauda tõepoolest triona - sellises spetsiaalses kolmikkausis olid kolme erineva maitsega kreembrüleed.
Ja veel. Ma küll ise kohvi ei joo, aga Ribe kohvid nägid nii ilusad välja, et mul oli lausa kahju, et see mulle ei maitse.
Mul on siiski hea meel, et mina polnud see, kes kogu selle söömingu eest maksma peab! :) Hinnad Ribes on vanalinnale omaselt soolased.