Pikka aega on In Studio Vinum olnud paljudele tuntud rohkem Tallinna parima veinikaupluse kui restoranina. Tõepoolest, seal on uhke veinikelder, kus pakutakse pärleid umbes 20 maa veinisortimendist ning väidetult on valik läbimõelduim kogu Eestis.
Ma olen korduvalt külastanud nende suurepärast suverestorani Otsa kooli esisel terassil, aga päris restorani keldriruumides külastasin eile esmakordselt. Sisekujundus on talutavalt hubane, ruumi eraldavad atlasskardinad, aga mingit erilist vau-effekti ei tekkinud. Veinipoe ruum on vägevam, selline iseloomuga. Lisaks venilie saab sealt osta ka oliiviõlisid, hinnaga nii umbes 440 krooni pudel.
Veinistuudio kõige meeldivam külg on teenindus. Võite kindel olla, et veinisoovitused on absoluutselt professionaalsed, samas väga delikaatsed ja usaldatavad. Ka restoraniteenindus on meeldivalt tagasihoidlik, aga sõbralikult sügavmõtteline.
Toit on Studos hea. Tellisin eelroaks metsaseene kreemsuppi kitsejuustuga, väga maitsev. Aga supitaldrik polnud eelnevalt soendatud ning supp läks väga kiiresti külmaks, seda enam, et meid oli rohkem kui kaks ning ootasime viisakalt, kuni teistele ka road toodi. Lauanaaber sõi alustuseks buffalo-mozarella ploomtomati salatit, mis tundus pisut liiga kekspärane oma hinna kohta.
Pearoog oli taas hea. Tellisin veisefilee, medium rare. Heas restoranis on sellega raske alt minna, liha oli suurepärane. Aga effekt on jälle puudu. Kõrvale serveeriti 2 ahjukartulit ja veel midagi, mida ma isegi ei mäleta. Head road jäävad mulle tavaliselt meelde. Lauanaaber tellis jällegi Burgundia pajaroa sealiha ja coucheronidega, mis nagu selgus, on eraldi kausis juurde toodavad hapukurgid. Hapukurgid olid pisut liiga Selverist ostetud konservkurgi moodi.
Magustoit kuuma shokolaadikoogi näol oli maitsev, pole midagi ette heita.
Aga mis mind natuke häiris, oli see, et toidud said otsa. Näiteks tahtsid mõned inimesed seltskonnast pearoaks tellida beebiforelli, aga öeldi, et seda on ainult kaks tükki. Samuti ei olnud piisavalt shokolaadikooke. Ma ei tea, kuidas on tänapäeval võimalik restorani pidada nii, et sul saavad teisipäeva õhtul toorained otsa? Ja me ei olnud ainuke seltskond restoranis, peale meid tuli veel kaks suuremat.
No vat, tegelikult oli ju kõik hästi jama võin seal veel süüa, kui ei viici kontorist kaugele minna ning vaja midagi õdusat. Aga suveterass meeldib mulle sellegipoolest rohkem, koos suvise toidumenüü ning maasikasupiga.
No comments:
Post a Comment