Ma olin juba unustanud, kuidas Vahemere kultuur lõhnab.
Ma olin juba unustanud selle sillerduse ja selle maitse, selle hääled ja selle äratundmisrõõmu, mis mind alati Vahemere maades valdab. Oli suurepärane olla tagasi!
Tulles kaugelt põhjamaalt, olin teinud riietuse osas täieliku ämbri. Oodatud mõõduka soojuse asemel ootas meid 27 kraadine palavus. Samal ajal kui minul oli kohver täis 100% mitte suve riideid. Ning flipflopid, mis ma kiiruga olin kohvrisse visanud, selgus välja väljaõttes, on sõber koer kodus katki närinud. Absoluutne ikaldus!
Barcelona kui linna kohta ei oska ma suurt midagi kirjutada. Väga ilus linn on.
Linnulennult vaadates on tegemist tohutu korrapärase ruudustikuga, sest iga kvartal on samade mõõtudega. Nii saavat kvartalite järgi isegi ideaalselt teekonna pikkust arvestada. Arhitektuuriline vaatepilt on väga kirju ja mitmepalgeline, ilmestavad katalaani modernistide, nagu Gaudi, vapustavad meistriteosed. Sekka Rooma aegset linnamüüri ning keskaegseid katedraale ning muidugi liivalosside kuningas - Sagrada Familia. Alati ülerahvastatud La Rambla ja kogu Barcelona on kuulus organiseeritud taskuvaraste poolest. Õnneks keegi meie grupist millestki ilma ei jäänud, kuid meie hotelli eest kadus ühe õnnetu turisti kott koos kõigi dokumentide ja rahaga, kui ta hetkeks pilgu pööras. Barcelonas räägitakse kahte keelt. Eelkõige katalaani keelt, mis meenutab midagi Hispaania keele ja Prantsusmaal Provence'is räägitava murde vahepealset. Kui Kataloonia saaks iseseisvaks, oleks ta Euroopas rikkuselt kuues riik. Te ju teate Ibeeria poolsaarel pidevalt toimuvaid vaidlusi katalaanide ja baskide iseseisvuse üle? Just nemad on Hispaania rikkaimad rahvad, kelleta riik oleks muidu üks häda ja viletsuse kants.
Õige Barcelona reis ei saa mööduda ilma Monserratti külastusega, nii ka seekord vedas buss meid pooleteise tunni sõidu kaugusele ja üle 700 meetri kõrgusele merepinnast. Sellised mägised vaated on ju alati vapustavad. See iidne benediktiini mungaklooster tõmbab turiste ligi nagu magnet. Aastas külastab Monserrat'd üle kahe miljoni huvilise. Lisaks kauni ümbruskonna imetlemisele on võimalik osaleda missal, suudelda Musta Madonnat ja/või kuulata kloostri poistekoori esinemist. Seekord võtsime väikese seltskonnaga ette huvitava seiklusse veel kõrgemale mägedesse, kuhu viib esmapilgul püstloodis rühkiv rongivagun - Funicular de Saint Juan. Viis minutit erutavat mäkkesõitu (vagun on muuseas selline diagonaalis astmeline, et reisijad kuskile poole kaldes ei oleks) ja üleval avanevad veelgi võrratumad vaated. Teeline saab valida erinevate matkaradade vahel ning hea meelega tahaks seal veeta päeva või rohkem. Meie peame leppima vähemaga, aga elamus on see siiski, väärt iga sekundit, mis sinna kulus.
Veel tahaksin ma kirjutada flamenco etendusest, mis pole küll omane Katalooniale, aga siiski Hispaaniale. Peale külluslikku õhtusööku viiakse meid madala laega väikesesse saali, mille laval annavad Flamenco tantsijad ja lauljad etenduse, mille kõrval kahvatuvad kõik senised flamencod, mida ma näinud olen. Flamenco räägib enamasti raskest külaelust või õnnetust armastusest ning see sisemine põlemine, endast kõige andmine, mida lavalolijad läbi teevad, on ilus ja valus vaadata.
Aplaus ei taha vaibuda. Muuseas, sealt samalt lavalt alustas kunagi ka tänane flamenco kuningas Joaquin Cortez.
Ning lõpetuseks räägiks hoopis lennujaamaeksootikast. Minuga pole varem juhtunud, et lend hilineks ... 12 tundi. Ehk siis, kui me kell 16 paiku lennujaama jõudisme, oli juba teada, et see on edasi lükatud poole kolmeks öösel. OV jagas toidukuponge ning tänu B-klassi piletitele saime aega veeta lounge-is. Aga siiski. Kell pool kümme, suleti lennujaama kõik poed, ning varsti peale seda ka kõik söögikohad. Ning kell 22.15 aeti meid välja ka mugavast lounge-ist. Järele jäi vaid tohutu kõle kivipõrandaga ootesaal, täis ebamugavaid toole, millel ei saanud käsitugede tõttu isegi pikali heita. Miski huumorit hoidva spirituaalsusega sai see üle elatud ning kauaoodatud lennuk väljus Barcelonast kell 5 hommikul. Kui jalg ükskord kodumaad puudutas, tahtis kergendustunne taas õhku tõusta! Vat selline reis oli.
Pildid on internetis: http://picasaweb.google.com/annekreet/Barcelona
No comments:
Post a Comment