19.12.06

Ükssarve söökla

Käisin eile Seesam kindlustuse jõuluüritusel Pegasuse restoranis. Ma pole kunagi varem suvatsenud sinna sisse astuda. Hirmus trendikas aura on selle koha ümber.
Algus oli väga positiivne, juba uksel ootasid sõbralikud neiud, palusid ülariided ära minna ning juhatasid kolmandale korrusle, kuhu viib läbi kahe korruse keerdtrepp, nii et üles jõudes käis pea juba totaalselt ringi. Sisekujundus oli väga lihtne. Lihtsalt korrektne, pisut steriilne aga siiski hubane. Väljaarvatud punased ja valged molekulikujulised disainlambid laes, mis ongi vist nüüdisaja Pegasuse tuntuimad sümbolid. Serveeritud road olid samuti trendikas versioon klassikast - eelroaks kalasaadused, pearoaks täidetud kanakints ning magustoiduks maasikahõnguline Creme Brulet. Portsjonid olid täpselt sellised, mille kohta maamees ütleks, et kas siit midagi hamba ahlla ka saab, aga sobival kombel oli peale 3 käiku kõht korralikult täis ning mul oli isegi hea meel, et meid ei nuumatud. Creme'i kohta ohkisid mõned, et see on parim, mis nad saanud on, aga nad on ilmselgelt vähe saanud siis. Täiesti korralik Creme Brulet, aga parimaks ma seda küll mitte mingil kujule ei tunnistaks.
Õhtu faux passe saabus minu jaoks kohvijagamise ajal, kui teenindajad käisid seljatagant seljataha ja kribisid oma tähtsasse märkmikusse joogitellimusi. Mina palusin endale kakaod ning selle peale hakkas ettekandja seletama: oi, kakaod ma teile küll tuua ei saa, siin ei ole kedagi, kes maksaks. meil on ette nähtud ainult kohvi või tee, kui te nüüd kakao tellite, siis meil läheb kõik arvepidamine sassi. Sitt lugu, ma ütlen. Kui ma korraldan restoranis oma parimatele klientidele õhtusöögi, siis pole ausalt öeldes vahet, kas nad joovad kakaod, piima või coca-colat. Kõige vähem tahan ma, et mingi nääps hakkaks minu külaliste eest, kellesse arvepidamine üldse ei puutu, sellist jura ajama. Viisaka inimesena loobusin ma nii kakaost, kohvist kui teest (viimasest kahest, sest ma lihtsalt ei joo neid) suurt tüli tegemata, aga ma mõtlen, et nutika teenindajana oleks ma kakao tellimuse kirja pannud ning paar meetrit eemal istunud õhtusöögi tellijalt vaikselt küsinud, et kas ühe kakao lisamine arvele on ok.
Kokkuvõttes: üritus ise oli väga armas ja tore, aga restoran Pegasus mulle kuidagi muljet ei avaldanud.

Ja veel, juba eile hakkas vaikselt sadama ning täna hommikul äratas mind ilmselge lumelabida kraapimine vastu külma asfaltit. Hurrrrraaaaaaaa! Lumi on maas! Ant ei saanud suurest erutusest pissidagi. Sahad olid varahommikul teinud tubli töö ning kõik teed lahti ajanud. Ainult laisad uusasunikud, kes nagunii kunagi lund ei korista, magasid toas sügavat und, teadmata, et õige majaomank peab hommikul tänava puhtaks lükkama.
Aga ikkagi, lumi on mõnus!

1 comment:

Pisik said...

Söötsin täna, 22.22 Sinu pandat ja mängisin ka Temaga päris tükk aega.