Igale seiklejale antakse isiklik turvavarustus ning alustuseks läbitakse instruktori juhendamisel õpperada. Edasi tuleb juba omapead hakkama saada. Viie raja ja kahe pika liu läbimiseks koos ooteaaegadega läks kokku umbes kolm tundi. Vahepeal ootasime pikalt, et rohkem rahvast raja pealt eest ära läheks. Iga rada läks järjest raskemaks ning päris palju tuli kasutada jõudu. Minu hinnangul läks jõudu rohkemgi tarvis kui julgust, sest mingit otsest hirmu kõrgustes turnimise ees nüüd küll ei olnud. Kõige ebameeldivam takistusriba oli minu jaoks neljanda raja Tarzani hüpe. Seal tuli enda köie külge kinnitada, siis märgistatud kohast köiel kinni võtta ja siis suurde võrku hüpata. Mulle see ei sobinud, sest minu jaoks oli köiest kinni võtmise märgistus liiga madalal ja niimoodi hüpata oli natuke ebameeldiv ja valus. Teine tõesliselt ebameeldiv koht oli viienda raja ahvisild, kus palkidel olid nii suured vahed, et järgmise palgi juurde tuli end kiigutada. Seal ma tõmbasin oma käe trossiga marraskile ja sellepärast see mulle ei meeldinud ka. Kõige lõpetuseks käisime ära veel ka kahel pikal liul Linnamäe jalamile ja tipsut tagasi, kokku peaks seda olema kuskil 300+340 m. Umbes samasugused asjad nagu Imatra kose ületamine, ainult et vett pole all, aga vaade Otepää kuppelmaastikule on hurmav.
Igal juhul soovitan kõigil huvilistel ära käia! :)
Otepää seikluspark
Rajad
No comments:
Post a Comment