Sotsiaalne vastutus?

Kas te olete kunagi mõelnud, milline on teie sotsiaalne vastutustunne?
Ma ei mäleta täpselt, kus seda räägiti - kui enesetapja üritab sillalt alla hüpata ja talle sattub peale 1 mööduja, siis on võimalik teda päästa. Kui 10 inimest seda näeb, siis on ka veel väike lootus. Aga kui rahvast on juba rohkem, ei takistada teda tõenäoliselt keegi, sest vastutus on kollektiivne ja kedagi ei huvita väga.
Me sõitsime mööda just Jannseni poest mööda ja ma polnud päris kindel, kas ma nägin vilksamisi õieti, aga kõnniteel oli üks inimene pikali. Aga selle asemel, et paluda Uulul kinni pidada, tagasi keerata, et veenduda, kas keegi abi ei vaja või üldse, et ma oleks öelnud midagi, mul läks väga pikk aeg selle seedimiseks.
Kõigepealt ma püüdsin ennast veenda, et ma tõenäoliselt nägin valesti. Sest kõik teised autod sõitsid ka mööda ja inimesed seisid seal samas bussipeatuses ja keegi ei paistnud midagi märkavat. Noh, et keegi ikka ju aitab, kui asi tõsine on, eks, et ma ju sõitsin nii kiiresti mööda, et ma ei pruukinud tähelegi panna jne. Siis ma hakkasin mõtlema, mis juhtuda võis. Äkki oli prükkar, kes kokku kukkus (nagu see vabandaks välja), äkki keegi libises, kukkus ja oli lihtsalt lamama jäänud. Äkki ütles kellelgi süda üles. Aga küll keegi ikka aitab!

See on kole ja mul on iseenda mõttekäikude pärast sügavalt häbi. Ja ma kardan, et see on sügavalt geneetiline eestlaslik mõttekäik. Et enne, kui sa abikäe ulatad, mõtle hästi järele, kas ikka tasub, ära tekita endale tüli, ära usalda kedagi, isegi abivajajat mitte.
Okei, kogu see mõtete joru võttis aega nii palju kui koju sõitmine, siis ma vahetasin riided ja rohkem ei pidanud vastu ja ütlesin Uulule, et nüüd peame tagasi sõitma. See oli ca 1o minutit!
Ehk siis nii kaua võttis aega minu sotsiaalse vastutuse kohale jõudmine!
Kõnniteel ei olnud enam midagi, aga järgmisel tänava nurga taga seisis kiirabi. Millest ma järeldan, et ikkagi oli keegi, kes abi vajas. Ja keegi kiirema sotsiaalse tajuga oli talle siiski abi kutsunud.

Eestlastel on üks üllameelne kõnekäänd - maaslamajat ei lööda.
Aga see ei tohi tähendada, et maaslamajast välja ka ei tehta.
Pane oma ligimest tähele.