Minu arvates on jõuludeks latiinopidu korraldada päris tobe. Ma saan muidugi aru ka korraldajate seisukohast, latiinokostüümi saab teha igaüks kerge vaevaga – suveriided selga ja valmis. Aga ikkagi. Järgmine kord, kui keegi soovib stiilipidu korraldada, siis ma siiralt soovitan Spike stiili. Teate ju küll Spike’i?
Seda prinkide kannikatega veidrikku William Thatcher korterikaaslast Notting Hillist?
No vat, see oleks cool stiilipidu.
Latiinojõulupidu oli selline tubli viis pluss ontlik vanainimeste pidu. Buffet-laud mehhiko-päraste suupistetega, siis pidulikud kõned, parimate tänamine, siis väike soojendustants Almer Jansu tantsijate poolt, bändiks L’Dorado ja ongi kõik. Ma siiamaani ei teadnud, et latiino võib olla aeglane süldimuusika, aga seal oli. Tagasihoidlikud rumba- ja sambarütmid ning tagasihoidlikud tantsijad ei suutnud minu jaoks mitte pidu kirglikuks ja keema ajada.
Meie esinemine jäi ka ära. Igav ja arg, aga pole midagi parata, kui inimesed häbenevad iseennast. Mulle oleks meeldinud esineda ja ma arvan, et me oleksime väga ägedad olnud. Aga nagu Rista ütles, et tema arust pole mõtet, sest meid oli nii vähe, et oleks pidanud ikka massiga lööma. Minu arvamus on pigem vastupidine, mass ei ole alati efektiivne. Aga et see üritus on nüüd juba ajalugu, siis pole ka enam mõtet jaurata, miks üks või teine kartma lõi. Mul on lihtsalt kahju neist.
Kõige hullem osa peost oli see, kui me kell 24 hakkasime taksot tellima. Arvestamata, et laupäeva keskööl on see võimatu. Üksikud firmad, kes toru tõstsid, ütlesid kohe ära ning enamus ei vaevunud vastamagi. Ma ei tea, mis oleks saanud, kui Pärnu Helle poleks mu peale halastanud ja oma pojal palunud enne Mustamäele sõitu Hiiult läbi minna. Ilmselt oleks pidanud jalgsi tulema hakkama! Nii, et takso osa oli uskumatult tüütu.
No comments:
Post a Comment