Proloog

Niisiis, ma käisin Põhja-Lapimaal. Maandusin Ivalosse, sõitsin Saariselkässe (1150 km Helsingist) ja jõudsin käia ka Inaris (mis on absoluutselt kõige põhjapoolsem koht, kus ma olnud olen). Saariselkä on Põhja-Lapimaa pikkade traditsioonidega (moderne) turismikeskus, Ivalo olulisim administraiivüksus ning Inari eelkõige saami kultuuri ja ajaloo häll.

Juba saabumine Ivalosse on samm absoluutsesse talve- või jõulumeeleollu. Sest lennuk maandub täielikult lumme mattunud lennuväljale, kus isegi maandumisrada pole puhtaks tehtud. Ma ei tea, kuidas see võimalik saab olla, aga oli. Ja siis astud lennukist potsti lumme, sumpad lennujaama, mis meenutab piltide peal nähtud jõuluvana kontorit. Ausõna! On õhtu ning bussiaknast välja vaadates ei näe midagi mud peale lumiste metsade ja mõne üksiku tulukese kuskil puude vahelt vilkumas.
Kõik majad on madalad. Ühekorruselised. Sellepärast, et ruumi on palju ja inimesi on vähe. Pole tarvis kõrgustesse pürgida. Kõrgemate hoonetega harjunud silmal on see päris naljakas. Noh, et nii madal on kõik. Ja hotellituba on ka maapinnal – mõtleks vaid! Eestlased majutuvad hotellis Kieppi (http://www.hotellikieppi.fi/) ning mingi anomaalse õnneliku juhuse järgi on mulle ettenähtud elukohaks sviit.
Esimene õhtusöök toimub üle tee asuvas hotellis Holiday Club, eelroaks on marineeritud punane kala (some keeles rauta, inglise keeles mingi atlantic …), pearoaks jumalik poolküpse põhjapõdra liha ning järelroaks unustamatu shokolaadivorm. Õhtu puändiks on Lapimaa kuulsaima joigujate duo “Ankelit” esinemine. Joigumine on väga veider viis heli tekitada. Mu isa sõnul käib see kuidagi nii, et nad on võimelised tekitama kaks nooti korraga. Kurgupõhjaga ühe madala ja suulaega kõrgema. Tavainimene ei oskavatki seda niimoodi kuulata/tähele panna. Joige on rahulikke ja energilisemaid. Joiguda saab trummita ja ilma. Joiguda saab ka sellist moodi nagu teeb Cardinals – noh, et laulavad tuntud laule gregoriaani koraali laulmise stiilis – joiguda saab ka selliseid asju ja publikule teeb see palju nalja. Igal juhul on etends vinge!Aga üldjuhul olen ma tõeline nohik ning selle asemel, et reisikaaslastega koos kohalikule peole minna valin ma sooja toa, voodi ning selge pea järgmiseks pikaks päevaks.