Itaalia ja organizing

See on üks naljakas valdkond, mida ma ilmselt kunagi lõpuni ei mõitsa. Ma kujutan vaimusilmas ette, kuidas nad istuvad koos ja teevad brainstormingut ning kuidas neil tulevad mingid vaimustavad ideed ja kõik plaksutavad. Kuid seda, kuidas see idée tegelikkuses toimima peaks, selle peale eriti ei mõelda, sest idée on ju nii hea, et küll ta toimib ise ka.
Näiteks see, et kohtumisteks olid pre-arranged appointements, mis tähendas seda, et mina täitsin internetis mingid lahtrikesed valdkondade ja piirkondadega, mis mind huvitavad ning keegi salapärane itaallane koostas mulle ja eksponantidele kohtumiste nimekirjad.
Need nimekirjad saime kätte vahetult enne messi ja olid väga kummalised, sest ma olin sunnitud rääkima tegijatega, kelle vastu mul puudub igasugune huvi (aga nende arvates me oleksime pidanud ilmselt sobima). Kohtumistest ei saanud ka loobuda, sest olime alla kirjutanud lepingule, kus no-show alusel nõutakse trahvi (ka kindlasti üks kift väkidee). Ühesõnaga paras segadus.
Siis, olid mulle kokku lepitud kaks group meetingut (täiesti suvaliste eksponentidega, mis toimusid hilisel pealelõunal, kui mess praktiliselt läbi. Keegi koha peal viibinud korraldajatest ei suutnud täpset selgitust anda, mida tähendab group meeting ja kuidas see toimuks. Lõpp tulemus oli see, et ma läksin eksponandi juurde, kes imestas, et sa oled juba kolmas inimene, kes minuga group meetingule tuleb. Vot, aru ei saa.
Ning naljakas oli see, et messihalli peasissekäik oli kolmandal korrusel, kõik olulised asjad (infopunktid jms) aga esimesel ning sealt ustest lihtsalt ei lastud sisse, nii et inimesed kappasid pidevalt mööda treppe, mis olid kaetud veidrate tillukeste munakivilaadsete asjadega ja lõhkus ära ka minu kingakontsad.