Ma tean küll, et ma peaksin nüüd pikalt kirjutama, sest pikalt pole kirjutanud. :)
Aga et mitte pikalt kirjutada, ma teen parem lühidalt :P
See pilt siin all on tehtud tulemuslike läbirääkimiste koolituste lõpetuseks, kus ma käisin eelmise nädala alguses. Minu jaoks oli esimene kord osaleda sellisel kallil (ca 12 000 per person) ja üleshaibitud koolitusel, aga ma pean ütlema äärmiselt väärtuslik kogemus.
Estravelist oli meid 3 inimest ja kindlasti ei pruugi teised kaks minuga ühel nõul olla. Ning seda enam arvan ma, et sellistelt koolitustelt saab täpselt nii palju kui sa ise vastu võtad. Sest kui ikka endale ei meeldi ja kui ei taha, siis pole ju oluline ka, mis sulle seal räägitakse. Aga mulle meeldis ja ma arvan, et ma sain päris parajalt õppust ka. Või vähemalt teadmisi, kuhupoole mul veel areneda vaja on.
Näiteks sellised asjad, et läbirääkimisi pidades (või tegelikult üldse suhteid luues), ei ole kasulikud "kas" küsimused, vaid tuleb kasutada avatud küsimusi nagu kuidas, millal, kuivõrd jne. See on päris keeruline, ikka kipuvad kas-id tulema! noh, et mitte ei küsi "kas sa tahad jäätist?" vaid "kuivõrd sa sooviksid praegu jäätist süüa?". :)))))
See oli ka tore, et meil oli igal päeval oma president ja viimaseks koolituspäevaks nimetati mind presidendiks. Nii et kokkuvõtteks oli meil seal päris lõbus.
Tähtsamatest asjadest tahtsin rääkida veel pühapäeval Rakveres toimunud koertenäitusest, mille Ant järjekordselt kinni pani. See tähendab, et lähipäeadel tuleb minna Kennelliitu ja vormistada Antile ametlikult tiitlid, et kui kutsikad sünnivad, siis oleks juba kõva mees. Tahtsin näituselt ka mõned pildid siia panna, aga ma ei pääse töölt enam oma ftp-le ligi.
Anti võitu tuli muidugi tähistada ka, nii et Rakverest tagasi jõudes (vahepeal jõudsin valimas ka käia) vaaritasin külalisteootuses sellise posu süüa, et mitu päeva oleks pidanud olema mureta, aga võta näpust, peaaegu kõik sai otsa.
Ja veel olulist, eile kolisin uue töölaua taha, mis asub Kataga samas toas, Merikese toa ees. Kõik kapid ja sahtlid tassisin vanast kohast tühjaks ja hirmuäratavlt palju asju oli mulle siginenud. Täna istun siin teist päeva ja püüan harjuda, et telefoni tuleb tõsta parema käega ning, et kalender asub ka paremal ja sahtlipost vasakul käel. Muidu mulle isegi täitsa meeldib. kuidagi teistmoodi ja ütleksin, et pisut mugavam. Muidu oli nagu läbikäiguhoov, aga see tegi ka asja põnevaks.
No comments:
Post a Comment