1.9.05

1. september

Vaesed väikesed koolilapsed!
Kõik läksid täna hommikul kooli ju!
Ülikondades noormehed (kusjuures, mind huvitaks, kas nad olid eliitkoolide õpilased, kes peavad non-stop ülikonda kandma, et juba varases nooruses selle mugava riietusesemega harjuda või lihtsalt olid kurjad emad esimesel koolipäeval käskinud viisakad olla), trendikad tütarlapsed (kusjuures, märksõnaks, nagu arvata võis - pruun on uus roosa), korralikud viksitud algklasside õpilased ja natuke kopitanud haisuga muusikaakadeemia tudengid, kes on asustanud jannseni ühiselamu. Ühed sellised minu kõrval seisidki.
Ma tean, et ei ole viisakas inimeste juttu pealt kuulata ja ma tihti sooviksin, et mul oleksid kõrvatropid, aga mis ma parata saan, kui nad nii haiget juttu ajavad, et ma ei saa kuulamata jätta!
Ühesõnaga, vaesed väikesed naiivsed muusikud.
Jutt käis õppelaenu võtmisest ja summadest, mis riigile võlgu ollakse. Päris spuuki minu jaoks.
Aga muret ei tundnud neist keegi, sest nad uskusid siiralt, et järgmisel aastal on nad juba riigi palgal tööl ja siis ju õppelaen kustutatakse.
Ma päris hästi ei mõista, miks tudengeid niimoodi uskuma pannakse?
Sest tegelikult ei kustuta ju keegi midagi, sinu riiklik tööandja peab poolte kokkuleppel seda lihtsalt sinu eest maksma hakkama, kusjuures see ei ole kohustuslik. Ning isegi kui ta seda teeb, siis intresse maksab ikka armas laenuvõtja ise. Ja ma mõtlen, et kuhu neil muusikutel tööle on minna? Koolidesse õpetajateks? Kahjuks ei ole enamike koolides sellist eelarve rida nagu õppelaenu tagasimaksed ette nähtud.
Nii et mul hakkas neist täitsa kahju, aga iga üks peab omad vitsad kätte saama, eks?
Eriti veel kui pangad end õppelaenuvõtjate pärast pooleks rabavad. Just täna nägin SEB-i reklaami: Õppelaenu võtjale uus supercool tudengimärkmik ja veel PALJU kingitusi.
Palju õnne!

Minu esimene koolipäev on 10. septembril algusega kell 10, aga tunniplaani ma veel ei tea, sest meie armas kultuuriosakond ei oska seda Internetti riputada ja see on meiliga saatmiseks liiga suur. Iga koolilealgusele lähema tiksuva sekundiga meenub mulle üha enam, miks ma tegelikult ei tahtnud sinna tagasi õppima minna.
Loll on see, kes vigadest ka ei õpi.

No comments: