Kui ma viimasel ajal üldse kirjutanud ei ole, siis ainult sellepärast, et lihtsalt ei ole aega.
Isegi õhtuti kodus mitte.
Vahepeal paisus meie perekond tükkmaad suuremaks. See nõudis omajagu aega ja pühendumist. Sest lisaks Lehola-Lota elanikele ja Mannidele kuuluvad aegajalt meie peresse igasugused toredad sugulased, kes muidu on kaugel, aga siis kui nad tulevad, on alati hea meel.
Eelmisel kolmapäeval saabusid Eestisse külla tädi Loora ja tädi Ira Dnepropetrovskist Ukrainast ja laupäeval onu Jaakko ja tädi Raija Lappenrantast Soomest.
Ja selle nädala alguses tuli Kristiina Tallinna kooliasju ostma.
Niimoodi ongi kogu enerergia läinud teistega tegelemiseks ja iseendale pole üldse aega jäänud. Ma ei mäletagi, millal me viimati Antiga metsa kalpsasime. Õnneks on meie pere suurenenud ka Didi võrra ja Anti saab igal õhtul mürarulli mängida.
Tööl on praegu ka nii, et õhtuks on Annust järgi ainult ajukääbik.
Väga huvitavad suurprojektid on meil käsil. Esiteks muidugi kogu Expotraevli reklaamikampaania. Teiseks, homme Lagedil toimuv Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ärihooaja avamine. Siis muidugi meie sekretäride messi projekt. Mis paisus õnnetust 9 inimesega juhureisist 55 inimesega kaheosaliseks grupireisiks. Mina ja Reelika lähme saatjatena kaasa (esmaspäev, teisipäev). Lisaks veel Kölni visiidi planeerimine, mis tõotab tulla äärmiselt huvitav (näiteks on mul kokkulepitud ekskursioon Kölni parima giidiga) ja BTC Itaalias, mis on samalaadne moosimisüritus nagu GTM Saksamaal mullu kevadel.
Nii et igavuse üle ei saa ma isegi unenägudes kurta, sest need on ka viimasel ajal väga tegused ja realistlik-utoopilised.
Nädala Mädali annan ehk kõige lollimaks teoks kuulutan enne basseinipeole minemist hapukapsa söömise. Kõht oli punnis nagu õhupall.
No comments:
Post a Comment