Lisboa Highlights

Esimene öö Frankfurdis
Ütleme nii, et Frankfurt on alati olnud pigem selline läbisõidulennujaam. Sellepärast otsustasime pühapäevases õhtus/öös linna avastama minna.
Esiteks, rongid Saksamaal - ma siiani ei taipa, kas seal oli mingi loogika, aga minu arust ei olnud. Noh, et sõidukaardil on rongi marsruut üks, aga tegelikkuses teine, kuigi on sama rong. Ja et rongid, mis sõidavad samasse sihtkohta väljuvad erinevas suunas. Ma olin tükk aega päris segaduses. Rongipilet on neile ka kuradima kallis! 3,30 üks ots, seetõttu sai tagasi tulles jänest sõidetud.
Frankfurt Hauptbahnhofist kesklinna viib "punaste laternate" tänav. Selline, kus igal majal vilgub suur punane silt sex-show ja asutused kannavad nimesid a la Dollys Buster House.
Kõige kuulsam on F muidugi oma pilvelõhkujate poolest. Need on vägevad.
Ja siis veel vanalinn või õigemini jupike, mis sellest järele jäänud on. Armas. Selline nagu igal pool sealkandis. Õhtusöök on Itaalia restoranis ja ma söön oma elu parimat pitsat väljaspool Itaaliat - parma singi, basiiliku ja mozarellaga.

Sofia, Bruno ja teised
Tuttavaks saime me täpselt kaks aastat tagasi ja see on olnud väga ilus ja südantsoojendav vahemaaline sõprus. Mul oli hea meel neid kõiki näha. Sofia ja Bruno kohta räägin ma ainult ülivõrretes, Carina oli tore, Nuno oli Nuno, Adilson on on nagu väike pruun muskel ja Ruben .... noh, Ruben on alati eriline olnud. Vitot nägin kahel korral supermercatos. Esimest korda nii, et tema ei teadnud midagi ja ma lihtsalt selja taga ütlesin "hello, vito", ta vastas automaatselt hello ja sai alles siis aru, kellega tegu ning siis läksid tal silmad imestusest suureks. :D
Ainuke, kellest ma midagi ei kuulnud ega näinud, on Diogo.
Vahepeal vihastasid nad mu välja ka. Selle koha peal, kui olid mingid kellaajalised kokkulepped. Ja selle koha peal, kui tuli realistlikult mõelda või otsuseid teha. Aga muidu oli super.

Oeiras, rannad ja ookean
Nendel päevadel puhus ookeanilt tohutult tugev tuul. Ikka selline, et Eestis seda juba tormiks nimetataks. Päeval polnud viga - see jahutas natuke palavust, aga õhtul muutus ilm külmaks, tuul ulus ja palmid kõikusid ähvardavalt. Rannad avalikud, ilma lamamistoolide ja päikesevarjudeta. Ja tuule pärast oli koguaeg selline liivasöömise tunne. Ilusad rannad algasid natuke enne Oeirast, sinna sai rongiga. Natuke tüütu, nagu läheks meile Kloogale. Ainult, et Klooga on metsa sees ja tüki mõnusam ja varjulisem.

Lissabon
Natuke läks aega enne kui seal orienteeruma suudad hakata. Väga huvitav ja pisut kaootiline linn on. Aga arhitektuuriliselt ja olemuselt äärmiselt põnev. Ma ütleksin, et lohakalt elegantne. Tõsiselt elegantne! Ornamentaalsete või maalitud kahhelplaatidega kaetud majad, pitsilised rõduääred, katusekorterid, Sao Jorge loss kõrgumas linna kohal ja sellised äärmiselt põnevad kohad nagu Carmo varemed ja liftitorn.

Lissaboni metroo
on nagu halvastihoitud saladus - kõik teavad, aga keegi ei räägi. Õigemini, keegi ei näita. Ma ei ole veel kusagil näinud nii ärapeidetud metrood! Ütleme nii, et metroo on mugavaim vahend selles linnas ringiliikumiseks, aga selleks, et metroo sissepääsusid üles leida, selleks peab annet olema. Näiteks hotelli lähedal ühel ristmikul otsisime sissepääsu ja ei leidnud, kuni üks onuke juhatas meid läbi kohaliku kaubanduskeskuse. Pärast väljudes olime teisel pool teel ja avastasime veel ühe "augu". Ja lõpuks veel ühe. Need lihtsalt ei paista välja!!!
Täiesti uskumatu! Ma ei oska seda paremini lahti ka seletada.
Aga muidu on metroo igati broo. Ühe korra pilet maksab 0,70 euri ja kuigi on olemas ka 3 eurone 24 h pilet, ei osanud keegi meile öelda, kust me seda osta saaksime.

Belem
on Lissaboni üks osa ja seda kutsutakse Maadeavastuse piirkonnaks.
Esiteks on Belemis rannaääres kaks kuulsat maadeavastusele pühendatud monumenti - üks laevakujuline, mis tähistab kohta, kust Vasco da Gama alustas oma merereisi, mille tulemusena ta avastas India ning teine, Torre de Belem, mille ehitas keegi kuningas, et maadeavastajad juba kaugelt näha oleksid or something.
Järgmiseks Belemi suurimaks vaatamisvärsuseks on Mosteiro dos Jerónimos, klooster ja kirik, mis ka pühendatud avastamisele. Väga huvitav ehitis, ehitatud stiilis, mida kutsutakse Manuelinoks sellel ajal valitsenud kuninga järgi. Käes oli Portugali õitseaeg ja raha kulutati mõtlematult. Sellel kirikul oli kõige huvitavam võlvlagi, mida ma näinud olen.
Ning kõige "uuem" vaatamisväärsus on Belemi moodsa kunsti palee, kus huvitavad näitused jms.

Belemi kreemikoogid
Selliseid kooke saab maitsta Lissabonis igal pool. Aga ainult Belemis, ainult ühes kohvikus - Pasteis de Belem-is, on koogid need kõige paremad ja kõige õigemad. Retsepti pidi teadma ainult kolm kokka ja inimesed sõidavad üle maailma Belemi, et neid kooke proovida. Ühe koogi hind oli 70 senti ja maitses päris mõnusalt. Kohvik ise oli ka vinge koht.

Portugali köök
Nad on, jah, alati kiidelnud, et nad ainult liha söövad. Aga niimoodi.... Ühest küljest oli saadaval väga tervislikku toitu, mida esindas söögikohtade kett "Vitaminas" ja kus konkreetselt müüdi silo. Ainult salatid ja värk. Aga enamasti pakkusid toidukohad saiakesi ja võileibu ning erinevaid lihapraade, mis nägid alati välja ühesugused: suur lihalätakas ja hunnik friikartuleid või riisi. Ei mingit salatit, ei mingit kastet, isegi ketshupit mitte. Minu arust jube! Kala söövad ka päris palju, eriti turska. Tõsiselt head rahvuslikku toitu saime alles viimasel õhtul ühes kesklinna restoranis. Steik oli seal parajalt pehme ja parajalt verine ning tursk hõrgutav. Kõrval ikka ainult kartulid.
Tursakala oli neil ka üks "firmaroog"

Shopping
Neil oli seal Intimissimi, panimajetje? Ja Calzedonia!
Ok, tegelikult olid allahindlused juba mõnda aega kestnud ning uut kaupa oli veel vähe, sellepärast oli valik minu arust natuke kesine. I-st ostsin paar asja, sellest teisest pesukast ka ja C-st ostsin vinged bikiinid. Väga mõnus pood oli Natura, selline boheemlasliku staffi pood. Ja Bershka, mis olid noorteriided. Ja H&M oli.

Lissaboni liiklus
Sintra

(jätkub)